Eraldi etnilise rühma moodustavad Põhja-Udmurtias Glazovi linna ümbruses elavad bessermanid. Tegemist on ilmselt udmurdistunud bulgaaride või tatarlastega. Nende keelt on üldiselt peetud udmurdi keele murdeks. Udmurdi kirjakeel põhineb kirillitsal, mida on täiendatud mõnede lisamärkidega. Kirjakeel hakkas välja kujunema 19. sajandi lõpul. Ühtse standardiseeritud kirjakeeleni jõuti 1920. aastail. Udmurdi Vabariigi ametlikeks keelteks on udmurdi ja vene keel. Lisaks maakoolidele õpetatakse udmurdi keelt õppeainena nüüd ka osades linnakoolides. Udmurdikeelseid raadio- ja telesaateid on paar tundi päevas, peamiselt uudised. Udmurdikeelse trükiajakirjanduse tiraazid on nõukogude ajaga võrreldes langenud. 19. sajandil olid udmurdid valdavalt kirjaoskamatu talupojarahvas. 1930. aastate II poolel sai Udmurtiast tööstuspiirkond, selle kuulsaimad saavutused on Kalasnikovi automaadid ning sõiduautod ja mootorrattad IZ. Udmurdid jäid oma põlisel asualal
Friedrich Gustav Arvelius, 1753-1806. Kirjamees ja kooliõpetaja. Õppis Tallinna toomkoolis ja Leipzigi ülikoolis teoloogiat ja filosoofiat. Tallinna gümnaasiumis teoloogiaprofessor (kuigi teoloogiline haridus, polnud kordagi kirikuõpetaja) (EKL 1995 : 47). Esmalt leidub õunaseemnest juttu G. F. Arveliuse raamatus ,,Üks Kaunis Jutto- ja Öpetusse-Ramat" ilmus 1782, 1787 ja 1791. Teose kirjutamise eeskujuks oli saksa autori Friedrich Eberhard von Rochowi (1734-1805) maakoolidele kirjutatud raamat ,,Kinderfreund" (,,Laste sõber") 1776, kuid Arvelius kirjutas omalt poolt lugusid juurde. Arveliuse teos kuulub esimeste eestikeelsete ilmalike teoste hulka (Webermann 1978 : 57- 59). 6. Õuna Seemned. Weike Marri olli ühhe Ouna sönud, ja tahtis ka need kuus seemne üwwad mis seäl sees ollid, nahka panna. Siis tulli temma wannem wend Jaak kolist, ja ütles temmale: ,,Kui sinna teaksid, öeke, mis minna tean, ei sa söeks mitte need ouna seemned." Marri
Selle kaardi miinuseks oli aga ebatäpsus, palju oli geograafilisi moonutusi. 1839 Liivimaa kubermangu erikaart; 1844 Eestimaa kubermangu erikaart. Koostamisel kasutati mõisakaarte, teostati välimõõdistusi koordinaadiaukude täitmiseks (1824- 1832). 1854 esimene eestikeelne kaart, 1859 esimene eestikeelne atlas. 1973 Jakobsoni kooliatlas, eelnevatest atlastest odavam, atlas kuulus maateaduste õpiku juurde. Samal aastal tehti ka gloobus, neid jagati maakoolidele. 1880 venestamine, mis tähendas eestikeelsete kaartide ilmumise lõppu. 101. W. Struve ja K. Tenneri tegevus Eestis Struve: Saksa päritolu astronoom ja geodeet. Struve ajal oli Tartu ülikool geodeetide parim koolitaja Venemaal. 1816-1819 triangulatsiooni mõõdistamine, 1821-31 Tartu meridiaani ja kaardi mõõdistamine Tenner: Vene geodeesia rajaja. Esimene kokkupuude geodeesiaga Saare mõisas, 1805-1807 Hiina ekspeditsiooni kaardistaja,
sajandi lõpul. Ühtse standardiseeritud kirjakeeleni jõuti 1920. aastail. 21 Udmurdi Vabariigi ametlikeks keelteks on udmurdi ja vene keel. Tegelikkuses domineerib avalikus elus ja meedias siiski vene keel. Tegeliku udmurdi-vene kakskeelsuse kehtestamist takistavad nii vaesus kui ka venekeelse enamuse passiivne vastuseis. Võrreldes nõukogude ajaga, on udmurdi keele prestiiz siiski kasvanud. Lisaks maakoolidele õpetatakse udmurdi keelt õppeainena nüüd ka osades linnakoolides. Udmurdikeelseid raadio- ja telesaateid on paar tundi päevas, peamiselt uudised. Udmurdikeelse trükiajakirjanduse tiraazid on nõukogude ajaga võrreldes langenud - turumajanduse tingimustes ei saa paljud endale ajalehtede ja ajakirjade tellimist lubada. Ajalugu Udmurdid on ilmselt autohtoonid. Alates 10. sajandist sattus nende asuala, eriti selle lõunapoolne osa Volga-Kaama- Bulgaaria mõju alla. 13
annaabi.ee 
