Kuna Saksamaa asub liigagi põhjas, siis on kliima soojenemised kas hoogustanud või pärssinud viinapuude kasvatust. Saksamaa keskaegsed veinimõisad asusid enamasti kloostrite ümbruses, kuna keskajal polnud ju hotelle ning palverändurid peatusid ööseks kloostrites, kust ka süüa ja juua sai. Ka jäi munkadel piisavalt aega viinapuudega tegelemiseks. Tähtsamad viinamarjasordid Saksamaal on heledad (üle 65%) Veinid jagunevad kolme põhikategooriasse lauaveinid (Tafelwein), maakonnaveinid (Landeswein) ning kvaliteetveinid (Qualitätswein). Levinud on esimesed ja viimased. Tähelepanu tasub pöörata kvaliteetveinidele. Kõige lihtsamat kvaliteetveinide klassi tähistatakse lühendiga QbA, mis tähendaks kvaliteetvein kindlast kasvatuspiirkonnast. Teine kategooria QmP (Qualitätswein mit Prädikat) ehk kvaliteetveinid lisamääratlusega. Selle kategooria veine ei tohi saptaliseerida ehk neile suhkrut lisada. Lisamääratlus (neid on kokku
3. Veinide klassifitseerimine Veinide klassifitseerimine kvaliteeditaseme põhjal Veinid klassifitseeritakse kvaliteeditaseme poolest laias laastus järgmiselt: 1. Kõrgkvaliteetveinid Grand Cru Classe, Grand Cru, 1er Cru, Cru Classe, vintage Champagne ja Cremant (Prantsusmaa), DOCG (Itaalia), Pago (Hispaania), QmP (Saksamaa) jne. 2. Kvaliteetveinid AOC AOP (Prantsusmaa), DOC (Itaalia ja Hispaania), QbA (Saksamaa) jne. 3. Maakonnaveinid VDP IGP (Prantsusmaa), IGT (Itaalia), DO (Hispaania) jne. 4. Lauaveinid Vin de Table, Vino de Tavola jne. 5. Muud veinid. 6. Veinivalmistamise meetodil valmistatud joogid. Kõrgkvaliteet ja kvaliteetveinide puhul on riigiti ja piirkonniti määratletud üsnagi karmid reeglid terroir ´le, kasvatatavatele viinapuudele ja marjadele, veini valmistamise tingimustele ja metoodikale, põldude harimisele, veinide alkoholisisaldusele, aastaarvudest kinnipidamisele jne.
Hispaania tähtsamad veinipiirkonnad on Rioja (Põhja-Hispaanias, Tempranillo), Navarra, Penedes, Valencia ja Valdepenas. Saksa veinipiirkonnad asuvad enamuses Reini ja Moseli kallastel. Portugali põhiline veinipiirkond on Douro, kusjuures enamik sealvalmivatest viinamarjadest läheb ainulaadse portveini valmistamiseks. Kvaliteedi alusel jagunevad veinid kvaliteetveinideks ja lauaveinideks. Prantsusmaa veini kvaliteediklassid on AOC, AC, VDQS ja Vin de Pays (maakonnaveinid). Itaalia veini kvaliteediklassid on DOCG, DOC, IGT (maakonna- või piirkonnaveinid). Hispaania veini kvaliteediklassid on DOC, DO ja Vino de la Tierra (maakonnaveinid). Saksa veinide kvaliteediklassid on QmP Kabinett, Spätlese, Auslese, Beerenauslese, Trockenbeerenauslese, Eiswein (tõusvas joones nõudmised), Qualitätswein b.A. (kindlast viinamarjakasvatuse piirkonnast) ja Deutscher Landwein (Saksa maavein).
annaabi.ee 
