· Demokraatlikult valitud eestlastest omavalitsusjuhid asendati baltisakslastega · Ametlikuks keeleks sai saksa keel. Novembri alguses puhkes Saksamaal rovolutsioon,mis viis riigi kukutamisele ja sotsialistliku valitsuse loomiseni. 11.11.1918a. Compiegne'i vaherahu - Saksa okupatsioon Eestis lõppes. 11.11.1918 Ajutise valitsuse legaalne koosoleks. Muutused mida teostas Maavalitsus e. Ajutine maanõukogu: · Seadis ametisse maavalitsuse · Maakonnavalitsuses läks võim eestlastele · Omakeelne asjaajamine · Formeeriti rahvus väeosi Eestimaa Nõukogu Täitevkomitee: · Riigistati maa, ettevõtted ja pangad · Sotsialistlike ühismajandite loomine · Rahvusesindused saadeti laiali. Vabadussõda. Vabadussõda puhkes 28. Novmbril 1918a. Punaarmee rünnakuga Narvale. Narvas kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun
1981. aastal anti Tartu Konservitehas üle toiduainetööstuse ministeeriumi alluvusest vastloodud aiandusministeeriumile. Sama aasta augustis liideti tehasega osa seni Tartu Kaubandusvalitsusele kuulunud Aardla puu- ja köögiviljabaasist mahtuvusega 3600 tonni, 13 aedviljakauplust ja kiosk. Tehasele anti ka kohustuslik jae- ja hulgikaubanduse ning toorjuurvilja töötlemise plaanid. 1991. aastal moodustati Tartu Konservitehase baasil Ras Säilis. Tartu Maakonnavalitsuses registreeriti nn. teist tüüpi Ras Säilis ja Ras Säilis allüksus Tartu Konservitehas. Sama aasta juulis moodustas Ras Säilis Viljandi Konservitehase eraldi juriidilise üksuse, mis registreeriti 10. septembril 1991. aastal kui Ras Säilis Viljandi Konservitehas. 8 1993. aastal asutati AS Salvest 8 juriidilise ja 42 eraisiku poolt. 1994. aasta 17. märtsil müüdi Ras Säilis Tartu Konservitehase aktsiad 100%-liselt
üks osa Vene valgakaartlaste väest. Stanislav Bulak-Balahhovits - tsaariarmee ratsaohvitser - punaste poolt valgete poole üle läinud. Tartus kujunes situatsioon, et kaitsjad olid isegi ülekaalus ründajatest. Sellest hoolimata Tartut kaitsta ei suudetud. Tartu all valmistuti lahinguks, aga selleks ei tulnud midagi välja, 20. dets õhtul algas Tartus evakuatsioon. Seda kasutasid enda huvides ära nii Tartu linnaelanikud kui ka mõned polgu allüksused. Tartu maakonnavalitsuses esimeheks oli sotsdem Jans - mees, kelle teod ei vääri positiivset meenutamist - tema arvates ei olnud Eestil mingit sansi võidelda suure Venemaa vastu, nõudis, et valitsus tühistaks kõik sõjalised ettevalmistused. II jalaväepolgul puudus tsiviilvõimude toetus. Sellises olukorras ei jäänudki II polgu juhtkonnal muud üle, kui oma väed tagasi tõmmata. 22. dets Punaarmee marssis Tartu linna sisse ilma mingisuguse vastupanuta.
annaabi.ee 
