ja valdade üldplaneeringutele, millega määratakse juba konkreetsemalt erinevate maa-alade kasutusvõimalused. Maakonnaplaneeringu võib koostada mitme maakonna territooriumi või nende territooriumi osade kohta huvitatud maavalitsuste omavahelisel kokkuleppel, avalikele veekogudele või teemaplaneeringunakehtiva maakonna planeeringu täpsustamiseks. 7. Mille poolest erinevad üleriigilise ja maakonnaplaneeringu ülesanded? Nimeta teemasid. MP- on spetsiifilisem ja reguleerib maakonnatasandil rohkem. NT maa- ja veealade üldiste kasutamistingimuste määratlemine; maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimuste määratlemine; teede, raudteede, veeteede ja tehnovõrkude koridoride, lennuväljade, sadamate ja jäätmete ladestamise kohtade ning muude tehnorajatiste paigutuse määramine; ÜLER- loob piirid ja normid mida tuleb järgida + arengukavad. NT taristud, säästev eesti pm, süsteemide
Konkreetsemalt tähendab see mitmesuguseid tegevusi ühiskonnaelu eri valdkondades. Eesti valitsuse koosseis sõltub Riigikogu valimiste tulemusest. 2.8 Maakond oma regioonis riikliku, vald ja linn aga kohaliku halduse üksused. Maakonda juhib maavanem koos maavalitsuse ametnikkonnaga. Maavanema nimetab valitsus, kuid tema ametisseastumiseks on siiski vaja, et teda toetaks selle maakonna omavalitsuste esindajate koosolek. Maavanem nimetatakse viieks aastaks. Rahva valitud esindusvõimuorganit maakonnatasandil pole. Et maavalitsus on riigi täitevvõimu asutus, siis finantseeritakse seda riigieelarvest. Vald ja linn on iseseisvad omavalitsusüksused. See tähendab, et neil on oma valitud esindusorgan volikogu ja oma eelarve. Volikogu valib rahvas iga kolme aasta järel. Volikogu valimisel saavad hääletada kõik selle linna või valla elanike registrisse kantud Eesti Vabariigi kodanikud ja välismaalased, kes on vähemalt 18-aastased. Teiste riikide kodanikel hääleõigust pole
Iga kolme aasta tagant. Maanõunik: Ajasid maapäevade vaheajal rüütelkonna asju (12, Saaremaal 6). Valiti maapäevadel kõige lugupeetavamate aadlike hulgast eluaegsesse ametisse. Adra(E)- ja sillakohtunikud(L): Kohalike mõisnike hulgast valitud. Pidid hoolitsema pagenud talupoegade kinni võtmise ja tagasi toomise eest, uurida talupoegade poolt sooritatud väiksemaid kuritegusid ja karistada süüdlasi. Meeskohtud: Tegutsesid Eesti- ja Saaremaal maakonnatasandil. Arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Maakohtud: Sama mis ülemine, aga Liivimaal. Eestimaa Ülemmaakohus: Kubermangutasand. Raskemad süüasjad. Aadlike asjad. Liivimaa Õuekohus: Sama mis ülemine, aga Liivimaal. Gustav II Adolf 1611- 1632: Kui tema võimule tuli, sõlmiti Poolaga koheselt vaherahu. Hiljem sõjategevus järkus, kuid ruttu tehti taas vaherahu. 24. Reduktsioon Rootsi võimu ajal
annaabi.ee 
