veebruar 1919) ja avakoosoleku päev (20. veebruar 1919). Kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni koondus kogu võimutäius Ajutise Valitsuse kätte, sest Maanõukogu 24. ja 27. novembri seadused tagasid valitsusele erakorralised volitused. Seega läks nii seadusandliku kui ka täidesaatva võimu teostamine valitsuse pädevusse ja Maanõukogu loobus valitsuse tegevuse järelevalvest. Valitsus kasutas saadud volitusi agaralt, andes seadusi ja seades ametisse erakorralise võimuga ametnikke, eeskätt maakonnakomissare. Kahtlemata oli selline valitsemispraktika alanud Vabadussõja oludes otstarbekas ja osalt isegi möödapääsmatu, kuid valitsuse kontrollimatu tegevus tekitas nii mõneski poliitikus ärevust. Eriti seetõttu, et Maanõukogu otsustas 27. detsembril raske rindeolukorra tõttu Asutava Kogu valimised edasi lükata. Seega muutusid Ajutise Valitsuse erakorralised volitused, mis olid esialgu (kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni) antud vaid kindlaks ja üsna lühiajaliseks perioodiks tähtajatuteks.
veebruar 1919) ja avakoosoleku päev (20. veebruar 1919). Kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni koondus kogu võimutäius Ajutise Valitsuse kätte, sest Maanõukogu 24. ja 27. novembri seadused tagasid valitsusele erakorralised volitused. Seega läks nii seadusandliku kui ka täidesaatva võimu teostamine valitsuse pädevusse ja Maanõukogu loobus valitsuse tegevuse järelevalvest. Valitsus kasutas saadud volitusi agaralt, andes seadusi ja seades ametisse erakorralise võimuga ametnikke, eeskätt maakonnakomissare. Kahtlemata oli selline valitsemispraktika alanud Vabadussõja oludes otstarbekas ja osalt isegi möödapääsmatu, kuid valitsuse kontrollimatu tegevus tekitas nii mõneski poliitikus ärevust. Eriti seetõttu, et Maanõukogu otsustas 27. detsembril raske rindeolukorra tõttu Asutava Kogu valimised edasi lükata. Seega muutusid Ajutise Valitsuse erakorralised volitused, mis olid esialgu (kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni) antud vaid kindlaks ja üsna lühiajaliseks perioodiks tähtajatuteks.
Kindlaks määrati Asutava Kogu valimistähtaeg 1.-3. veebruar 1919. Kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni koondus kogu võimutäius Ajutise Valitsuse kätte, sest Maanõukogu 24. ja 27. novembri seadused tagasi valitsusele erakorralised volitused. Nii läks seadusandlik kui ka täidesaatev võim valitsuse pädevusse, Maanõukogu loobus valitsuse tegevuse järelvalvest. Valitsus kasutas aadud volitusi agaralt, andes seadusi ja seades ametisse erakorralise võimuga ametnikke, eeskätt maakonnakomissare. Selline valitsemispraktika Vabadussõja oludes tekitas ärevust. Kohaliku omavalitsust piirasid sõjaväelased, kes sekkusid kohalike omavalitsusse ja panid kehtima oma sundmääruseid. Eriti seetõttu otsustas Maanõukogu raske rindeolukorra tõttu Asutava Kogu valimised edasi lükata. Kutsuti kokku Maanõukogu erakorraline istungjärk. Istungitel kritiseeriti valitsusametnike omavoli, sõjaväelaste sekkumist tsiviilellu,
annaabi.ee 
