Samalaadse probleemi lahendamisel on varasem otsus asja arutavale kohtule kohustuslik just nagu Eesti Vabariigi I ja II astme kohtutele kohustuslik Riigikohtu seisukoht mõne asja 27 lahendamisel. Kahe süsteemi vahel on ülisuured erinevused ka kohtukorralduse osas.Kui Eesti tunneb maa-, linna-, haldus-, ringkonnakohtuid ja Riigikohut, siis Inglismaa kohtusüsteemi kuuluvad 1) tsiviilasjade arutamiseks - maakonnakohtud I aste; - kõrgem kohus II aste, - Lordide Koda III aste; ja 2) kriminaalasjade arutamisel: rahukohtud I aste kergemate kriminaalasjade puhuks kuninglik kohus raskemate kriminaalasjade jaoks I astme kohus; apellatsioonikohus II astme kohus, kaebusi ei lahendata seaduse sisuliselt poolelt; Lordide Koda III astme kohus. Inglise kohtusüsteemi kuuluvad ka alaealiste asjade kohtud (arutavad kuni 17-aastaste
väiksemate kriminaal- ja tsiviilasjade läbivaatamiseks eraldi kohtud, mida nimetatakse rahukohtuks (Justice of the Peace) või magistraadikohtuks (Magistrate's Court). Rahukohtunik ei pea tavaliselt omama juriidilist haridust (ametis 2-6a) Üldjuristiktsiooniga I astme kohtud- kõige sagedamini on nende nimetus maakonnakohus (County Court). M is on põhiliseks esimese astme kohtuks. Vaatab läbi suurema osa tsiviil- ja kriminaalasjadest. Maakonnakohtud on selleks kohtuinstantsiks, kus asja arutamine võib toimuda vandekohtunike osavõtul. Vahepealne apellatsiooniastme kohus- Suuremas osas osariikides on moodustatud kaks apellatsioonikohtute lüli, milledest esimest võiks nimetada vahepealseks apellatsiooniastme kohtuks. Funktsiooniks on madalamal seisvate kohtute otsuste apellatsiooni korras läbivaatamine. Osariigi ülemkohtud- vaatavad läbi apellatsioone, mis on esitatud vahepealsete apellatsiooniastme kohtute otsuste peale
väiksemate kriminaal- ja tsiviilasjade läbivaatamiseks eraldi kohtud, mida nimetatakse rahukohtuks (Justice of the Peace) või magistraadikohtuks (Magistrate's Court). Rahukohtunik ei pea tavaliselt omama juriidilist haridust (ametis 2-6a) Üldjuristiktsiooniga I astme kohtud- kõige sagedamini on nende nimetus maakonnakohus (County Court). Mis on põhiliseks esimese astme kohtuks. Vaatab läbi suurema osa tsiviil- ja kriminaalasjadest. Maakonnakohtud on selleks kohtuinstantsiks, kus asja arutamine võib toimuda vandekohtunike osavõtul. Vahepealne apellatsiooniastme kohus- Suuremas osas osariikides on moodustatud kaks apellatsioonikohtute lüli, milledest esimest võiks nimetada vahepealseks apellatsiooniastme kohtuks. Funktsiooniks on madalamal seisvate kohtute otsuste apellatsiooni korras läbivaatamine. Osariigi ülemkohtud- vaatavad läbi apellatsioone, mis on esitatud vahepealsete apellatsiooniastme kohtute otsuste peale
annaabi.ee 
