Kohtunik on autoriteet, kelle valib rahvas. Kohtunikku toetab vandemeestekogu. Mandri-Euroopa kohus on mitmeharuline spetsialiseeritud kohtusüsteem, mis jaguneb tsiviil- kriminaal- ja halduskohtuks. Kohtusüsteemi tipus on Riigikohus või Konstitutsiooni kohus. Selles mudelis kohtunikud nim valitsuse poolt.Eesti riigikohtu süsteem on kolme tasandiline. Maakohus, ringkonnakohus ja riigikohus. Ringkonnakohtusse pöördutakse kui maakonnakohtu otsuseda ei olda nõus apellatsiooni korras. Sealt edasi kassatsiooni korras Riigikohtusse. Eraldi eksisteerib halduskohus, mis tegeleb riigi ja kodanike vaheliste probleemidega. Kriminaalkohus, mis tegeleb kriminaalaasjadega. Tsiviilkohus kodanike vahelised vaidlused. Tsiviil- ja kriminaalasju lahendatakse maa-ja ringkonnakohtus. Riigikohus on seadusandliku järelevalve kohus ning tavalisi kohtuasju seal ei arutata, kui seal
tütart kaheksateistkümneaastane Maria, kellega poeet aastaid tagasi oli valmistanud ette prantsuse keele tunde, ja kõige noorem, kolmeteistkümneaastane Jekaterina. Praskovja Aleksandrovna ise oli haige, kõik teised tema perekonna liikmed olid laiali sõitnud. Rakejev esindas Peterburi võimusid, kloostriülem Gennadi riigikirikut. Kohaliku politsei poolt oli kohal vallakohtu kaasistuja Petrov ja maakonnakohtu asjaajaja Filippovits. Eemal seisid Trigorski ja Mihhailovskoje talupojad, kes olid vaeva näinud haua kaevamisega, mis oli ajutine: maa oli nii läbi külmunud, et kangidega tuli purustada jääd ja puusärk kuni kevadise sulani lumega katta. 24 Puskini luule 1818 ,,Eluvanker" ,,Tsaadajevile" 1824
· Liivimaa maapäev asus talupoegade vabastamist arutama 1818. aasta suvel. Maapäeva moodustatud komisjon töötas aasta lõpuks välja seaduse täpse sõnastuse, mis 26. märtsil 1819. aastal Aleksander I ka kinnitas. 1819. aasta Liivimaa talurahvaseadus langes üldjoontes kokku Eestimaa talurahvaseadusega. Erinevused olid üleminekuperioodis. Ajutise olukorra esimese kolme aasta jooksul võis talupoeg elukohta vahetada kihelkonna piires, järgmise kolme aasta jooksul maakonnakohtu piires ning alates 1833. aastast oli elukoha vahetamine lubatud kogu kubermangu piires. Tegelikult polnud aga nendest seadustest kasu, kuna ainult sõnaliselt kaotati pärisorjus, talurahva jaoks aga erilisi muutusi see kaasa ei toonud, maa jäi ikkagi mõisnikulr ning selle eest tuli renti tasuda(nt. Teopäevadega) 1856-eestimaa talurahvaseadus- talusid saab päriseks osta. Olukord hakkas muutuma 1860. aastail. 1861. a. kirjutas tsaar Aleksander II alla pärisorjuse kaotamise seadusele. 9.2
annaabi.ee 
