(ENE 1989, lk391). 3. Asehaldusreform Eesti- ja Liivimaal Vastupidiselt Venemaal toimunust Baltikubermangus aadli omavalitsust piirati. 1783. aastal kehtestatakse Baltikumis asehalduskord. Antud reform muudab Eesti administratiivset jaotust. Eestimaa kubermangu neljale maakonnale liidetakse Paldiski. Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandimaa ja Tartu maakonnast lõunapoolne osa, mis 1784. aastal rajatud linna, Võru, järgi sai nimeks Võrumaa. Kõigile maakonnakeskustele antakse linnaõigus. Seega on Eesti alal Vene aja lõpuni 12 linna. Suurem osa Valga maakonnast hõlmas Läti ala ja Narva linn asus Peterburi ja Setumaa Pihkva kubermangu koosseisus. Poliitiliste ümberkorraldustega saadeti raad ja rüütelkonnad laiali. Eesti- ja Liivimaa said omale ühise asehalduri. Linna hakkasid valitsema linnatuumad ning linlased said kodanikuõigused. Hakati korraldama rahvaloendusi ehk hingeloendusi, mille eesmärgiks oli pearahamaksu kogumine
· 1734 Räpina paberivabrik tööstuse taastamine · Klaasi tootmine Põltsamaal (ka portselan) · Viljakaubandus viin, Peterburg härjad (väetis, praagi sööjad) · Merekaubandus tühistati keelud · Manufaktuuride areng (tööjaotus) II KATARIINA II BALTI POLIITIKA Asehalduskord 1783-1796 · Maakondade lisamine (Lääne-, Harju-, Järva-, Virumaa + Paldiski, Viljandi, Võru) · Muutus administratiivne jaotus · Maakonnakeskustele linnaõigused (1783) Paldiski 1783, Võru 1784 · Poliitilised ümberkorraldused (sarnaseks Venemaaga, maanõunike kolleegiumid rüütelkondades ja raed linnades saadeti laiali, aadlikud võrdsed, linnaduumad) tsunftid kaovad + nekruti kohustus · Maksukorralduse muutmine (pearahamaks, hingeloendused ainult täisealised mehed) 1765 positiivsed määrused ehk kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks
f. Vastuseisu suurenemine pärisorjusele: · Valgustusideed ja Suur Prantsuse revolutsioon. · 1796. G.H.Merkeli raamat kui otsekohene käsitlus Liivimaa talurahva olukorrast. Eesti linnad ja linnamajandus 17.-18. sajandil 1. Varauusaegsed Eesti linnad a. 16. saj. lõpul oli Eestis 10 linna: · Uuteks linnadeks Kuressaare (1563) ja Valga (1584). · Vana-Pärnu purustati Liivi sõjas ja kaotas linnaõiguse. b. Asehalduskorra ajal (1783) anti kõigile maakonnakeskustele linnaõigus uuteks linnadeks Paldiski ja Võru. c. Tallinn Eesti suurim linn · 17. saj Rootsi suuruselt 3. linn Stockholmi ja Riia järel (10 tuhat el.) · 1718 Eesti kauneim barokkehitis Kadrioru loss Peeter I käsul tsaaripere suveresidentsiks (Katariina I nime järgi). d. Tartus, Narvas ja Pärnus 3000-4000 elanikku, teistes u. 1000. · Rootsi ajal Narva õitseng, millest taheti teha Rootsi teist pealinna.
annaabi.ee 
