saj. 11. saj pääses võidule Rootsis. Sealt edasi levik soome. 12. saj siis soomes juba vastu võetud. Seega moodustasid Eesti ja Läti ala kuni Leeduni lõunas uue aastatuhande esimesel sajandil viimase paganliku ala euroopas. Oli ka poliitiline võimutühjus, polnud riiklikku korraldust, mis oli juba idas ja läänes. Taani kuningriigi arvestatavaks jõuks muutumine. Eesti, liivi ja läti hõimudel sellist korraldust polnud kihelkondlik korraldus, koonduti maakondlikeks üksusteks vaid välise ohu korral ning ka siis mitte kuigi üksmeelselt ja tõhusalt. 1143 Lüübeki asutamine esimene Saksa linn Läänemere ääres. Selle tulemusena hakkasid saksa kaupmehed Läänemerel domineerima. Eestlastel elavad suhted idaga, sest Ingerimaal ja Peipsi idapoolsel alal elas läänemeresoome hõime. Antud alapälvis ristiusustamise misjonitöö tähelepanu, seda toetas ka Taani ja Saksamaa poolt
Veske ajas maakondlikke seltside asja edasi ja saatis septembris J.Kapile vastavate nõupidamiste protokollid ja maakonna lauluseltside põhjuskirja, millele lootis kinnitust kõrgemalt poolt. Kõnede jaoks aga luba paluda ei tohtinud, sest riigivalitsus oli nende suhtes viimasel ajal ettevaatlik. Septembris olid juba viie maakonna Võru, Viru, Järva, Harju ja Pärnu- eestseisused valitud ning enamasti ka põhikirjad ja protokollid olemas. Seepärast hakati tegema eeltöid maakondlikeks laulupidudeks. Oli moodustatud noodikoostamise komitee, kes pidi oktoobris Tartus kokku tulema. Arvati, et oktoobris peaks laulud välja valima ja kooridele saatma. Ei peetud vajalikuks, et iga maakonna peol oleksid samad laulud. M.Veske kavatses Soomest noote tellida ja komiteele kasutada anda. Nähtavasti maakondlike laulupidude eeltööd siiski ei edenenud, sest detsembri alguses teatas J.Järv Jakobsonile, et tuleva-aastasest
oma põhitöö kõrvalt, lähtudes missioonitundest. Kaitseliit jaguneb 15 malevaks, mis enam- vähem kattuvad maakondadega. Kaitseliit teeb koostööd omavalitsuse, piirivalve ja tuletõrjega. Kaitseliidul on ka oma noorteorganisatsioonid Noored Kotkad ja Kodutütred. Kaitseliidu tegevust toetab naiskogukaitse. Riigikaitse ja julgeoleku tagamisega tegelevad ka piirivalve, päästeteenistus ja politsei. Politseiasutuste tegevust koordineerib Politseiamet, politsei on jagatud maakondlikeks üksusteks ehk prefektuurideks. Lisaks üldistele politseijõududele eksisteerib ka spetsiaalne julgeolekujõud kaitsepolitsei. Kaitsepolitseiamet (Kapo) on iseseisev eriteenistus ja korrakaitseorgan. Ta ei allu Politseiametile, kuna tegeleb spetsiifiliste ülesannetega. Kapo uurib niisuguseid kuritegusid, mis ohustavad Eesti põhiseaduslikku korda või julgeolekut. Selleks võib olla riigisaladuste reetmine, korruptsioon, organiseeritud kuritegevus, seadusevastane pealtkuulamine ja
oskusest asja esitada ja põhjendada ning oma sel teel tugevdada NSV Liidu positsioone sidemeid ära kasutada. Oluline oli rahvusvahelisel areenil. laveerimisoskus. 1946. aasta märtsis nimetati rahvakomis Vabariiklik parteiorganisatsioon jagunes saride nõukogud kogu NSV Liidus ümber maal kuni 1950. aastani maakondlikeks, seejärel ministrite nõukogudeks, rahvakomissariaadid rajooni (aastatel 195253 ka oblasti) ministeeriumideks. Rahvakomissaridest said organisatsioonideks, linnades aga linna või ministrid. Ministeeriumiga võrdses staatuses linnarajoonide organisatsioonideks. Kogu võis olla teisigi asutusi [kõikvõimalikud liiduvabariigi parteiorganisatsiooni mada komiteed).
annaabi.ee 
