Järved: * Ahja j. 105Peipsi jrv. * Elva j. 106Võrtsjärv * Õhne j. 107Narva veehoidla * Väike-Emajõgi 108Mullutu Suurlaht * Võhandu j. 109Ülemiste jrv. * Piusa j. 110Saadjärv * Rannapungerja j. 111 Vagula jrv. 112Veisjärv Tead ka kõiki Eesti maakondasid ja 113Ermistu jrv. nende keskuseid! 114Tõhela jrv. 115Kuremaa jrv. 116Paunküla veehoidla 117Kahala jrv. 118Karujärv (Saaremaal) 119Koosa jrv. 120Pühajärv 121Kaiavere jrv. 122Sutlepa meri 123Aheru jrv. 124Tamula jrv.
Millega paistsid eestlased silma 12.saj. põllumajanduses? 11.–12. sajandil võeti kasutusele talirukis, millest sai kiiresti peamine leivavili. Euroopa turgudel oli see nõutud kaup. 19. Kuidas arenes alepõllundusest põlispõllundus? Põlluharijad hakkavad kasutama tööloomi, sõnnikuga mulda väetama; seetõttu kasvab põllumajanduse tootlikkus. Alepõllunduselt saab minna üle põlispõllundusele. Toodetakse järjest enam müügiks. 20. Nimeta Eesti maakondasid muinasaja lõpul ja kanna need kaardile. 21. Missugused olid eestlaste suhted naabritega muinasaja lõpus? Venelaste ja Latgalidega olid suhted pingelised. 22. Iseloomusta eestlaste muinasusundit? (märksõnad; kirjelda) Eesti hõimude ristiusustamise (13. sajandil) eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal. 23. Kuidas hinnata eestlaste rahvaarvu 12.saj
Et see asub Läänemere idakaldal ja tõenäoliselt ka Eesti territooriumil, siis on arvatud, et see võib tähistada Tallinnat. 12. Mis tüüpi linnuseid ehitati Eesti alal? Tornlinnus, vasallilinnus, kastell-linnus, ordulinnus, puitlinnus. 13. Millega paistsid eestlased silma 12.saj. põllumajanduses? 11.12. sajandil võeti kasutusele talirukis, millest sai kiiresti peamine leivavili. Euroopa turgudel oli see nõutud kaup. 14. Nimeta Eesti maakondasid muinasaja lõpul ja kanna need kaardile. 15. Iseloomusta eestlaste suhteid Vana-Vene riigiga 9.-11. saj. 10. saj lõpul suhted Vana-Vene riigiga teravnesid. Kiievi suurvürst Jaroslav Tark tegi 1030.a sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid ja rajas Tartusse tugipunkti, mille nimetas Jurjeviks. 16. Kirjelda lühidalt eestlaste suhteid naabritega muinasaja lõpus? Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Aeg-ajalt tekkisid tülid ja
Tarandkalme-Need olid kivikalmed milles matmisala piiriks on nelinurkne kivirida või - müür, mille moodustatud tarand täideti kividega. Vanimad tarandid olid enamasti paari meetri pikkused ja laiused, kujult ebakorrapärased ja lohakalt laotud ning paiknesid kärjetaoliselt üksteise kõrval. Hiljem hakati ehitama suuri ja võimsaid, paljudest korrapärastest kivikambritest koosnevaid tarandkalmeid Rauaajal hakkati surnuid põletama ja matma tarandkalmetesse 4 .Nimeta ja märgi eesti maakondasid muinasajalõpul 5 . Mida pidasid eestlased muinasusundis kõige tähtsamaks usku ehk väge , mis oli kõikjal, esemetes, olendites,sõnades, kehaosades, looduses.Tähtsal kohal oli ka surnute ja hingedega seonduv,elati loodusega kooskõlas Mõisted 6.ajalugu -minevikus toimunud sündmused ning nende kirjeldus 7.Vene kirves -oli venekujuline ehk paadi kujuline tööriist nöörkeraamika kultuurist, mis levis kivi- ja pronksiajal 8.Pulli küla -oli Kunda kultuuri asula, Eesti vanim inimasula
Tarandkalme-Need olid kivikalmed milles matmisala piiriks on nelinurkne kivirida või -müür, mille moodustatud tarand täideti kividega. Vanimad tarandid olid enamasti paari meetri pikkused ja laiused, kujult ebakorrapärased ja lohakalt laotud ning paiknesid kärjetaoliselt üksteise kõrval. Hiljem hakati ehitama suuri ja võimsaid, paljudest korrapärastest kivikambritest koosnevaid tarandkalmeid Rauaajal hakkati surnuid põletama ja matma tarandkalmetesse 4.Nimeta ja märgi eesti maakondasid muinasajalõpul 5. Mida pidasid eestlased muinasusundis kõige tähtsamaks usku ehk väge , mis oli kõikjal, esemetes, olendites,sõnades, kehaosades, looduses.Tähtsal kohal oli ka surnute ja hingedega seonduv,elati loodusega kooskõlas Mõisted 6.ajalugu -minevikus toimunud sündmused ning nende kirjeldus 7.Vene kirves -oli venekujuline ehk paadi kujuline tööriist nöörkeraamika kultuurist, mis levis kivi- ja pronksiajal 8.Pulli küla -oli Kunda kultuuri asula, Eesti vanim inimasula
suhtes vaenulik, paha valitseja, madalat päritolu, rikaste vastane, tuli võimule vaste eestseisjana sotsiaalsetes konfliktides, oli korraldanud rikastele massimõrva, u 40 tapeti ja varandus jagati vaeste vahel. Sõdis kartaagolastega, innovatiivsem, kartaagolased olid korraks edukad, ja siis jättis osa vägesid Sürakuusat kaitsma ja viis oma teised väed Aafrikasse ja hakkas seal rüüstama kartaagolaste hästikorraldatud maakondasid. Kartaago vastas, sõda kahel rindel Sitsiilias ja Aafrikas. Suutis ta Sitsiilias sõja edukalt lõpetada ja kreeklaste alad oma võimule allutada, sai oma võimu alla ka tugipunkte ka Itaalias, oma aja suur valitseja. Etruskid- rahvas kes ei rääkind, mitte indoeuroopa keelt, ise kasutasid nimetust rasenna, kreeklased nimetasid neid türeenlasteks(mere järgi), roomlaste jaoks oli tusci(toskaana maakond) või etrusci.
asju saab vastu võtta ainult kuninga heakskiiduga. Kõik võetakse tagasi, ametisse panankse eraldi bürokraatlik insitutsioon, 1687 a tuleb eraldi reduktsiooni ametkond. Palju pingeid ja arusamaatusi ning tülisid. Eeldas kõikvõimalikke otsuseid. 1700 aastaks rootsi riigimaahaldus kasvanud 2/3 juurde. Tänu targale juhtimisele eestimaa rüütelkond saab aru , et lihtsam on natuke ära anda kui kaot kõik. Probleem Liivimaal, kus olukord teine. Eestimaal palju vanu maakondasid. Eestimaal paljud maavaldusi dokumentidega, kus on näidata, et ei ole kunagi Rootsi riigi koosseisus olnud. Liivimaa oli vallutatud ala, dokumente ei olnud. Liivimaa puudusid kokku sellega, et maavaldused võivad kannatada saada 1675 a ühekordse kontributsiooniga, mis rootsi oli välja andnud. Kõik mõisad, mis on alates 1640 a eravalduses, peavad ära andma poole oma aasta tulust. Laiendati 78 a provintsidesse.Nii
annaabi.ee 
