arenenud küttetehnoloogiat: õhk-vesisoojuspump ei tooda energiat, vaid pumpab seda ühest keskkonnast teise. Slide 6 Maasoojuskütte ehk rahvakeeli maakütte energia ammutab soojuspump maa seest. Suvel kütab päike maapinna soojaks ja talvel juhitakse pinnasesse salvestatud päikeseenergia maasoojuspumbaga hoone küttesüsteemi. Soojuspumba tööks tarvilikule maakollektorile tuleb leida piisavalt suur ala, kus talvel ei trambita peal ega lükata lund ära. Lumi kaitseb maakollektorit liigse külmumise ees Slide 7 Seda ülesannet täidab aurusti . Madala temperatuuriga ja rõhuga külmaagens kulgeb läbi aurusti ja soojeneb. Aurusti saab energiat soojusülekande teel (õhu temperatuur on tunduvalt kõrgem külmaagensi temperatuurist) ja õhu niiskuse kondenseerumisest aurusti pinnale. Slide 9 Kõrge temperatuuriga külmaagens kulgeb läbi soojusvaheti , kus ta annab soojuse kütteveele kõigepealt soojusülekande teel, millele
Kogu tööprotsess toimub 100% ilma heitmeteta. Maasoojuspump Maasoojuspump on soojuspump, mis ammutab oma energia maa seest. Suvel kütab päike maapinna soojaks ning talvel pumbatakse maapinda salvestatud päikeseenergia maasoojuspumba abil hoone küttesüsteemi. Maasoojuspumba kasutamiseks peab olema maakollektori paigaldamiseks piisavalt suur maatükk, kus talvel peal ei trambita ega lükata lund ära. Lumi kaitseb maakollektorit liigse külmumise eest. Maasoojusenergia saadakse kätte pinnasesse paigaldatud plasttorustiku ehk maakollektori kaudu. Torustikus ringlevale külmakandjale ülekandunud soojus kogutakse soojuspumbaga kokku. Seal muudetakse selle energiaväärtus kõrgemaks ning kasutatakse ära hoonete kütmiseks ja sooja vee saamiseks. Õhksoojuspump e. konditsioneer Õhukonditsioneer, ehk siis konditsioneer on seade, mille abil jahutatakse ja köetakse siseruume. Jahutamine
Puuduseks on vajadus keeruka juhtautomaatika järele ning tundlikkus küttesüsteemi vooluhulga muutuste suhtes. Maasoojuspumba valimine – soovitused ja nõuded Maasoojuspump sobib vanema maja küttesüsteemi renoveerimiseks või uusehitistele paigaldamiseks. Kütmiseks vajaliku soojusenergia ammutamiseks peab maja ümber olema piisavalt suur vaba krundipind, ca 600 m². Rusikareegelit kasutades võib öelda, et: 1 m² köetavat pinda vajab vähemalt 3 m maakollektorit ja 1 m² köetavat pinda vajab vähemalt 3,6 m² vaba maapinda. Maasoojuspumba tõhusus sõltub maja mõjutavatest faktoritest ja tingimustest. Maksimaalne tõhusus on tagatud, kui: majal on suurem küttevajadus. Üldiselt maasoojuspumba kasumlikkus suurema kütmisvajaduse korral tõuseb. See tähendab, et suuremate majade puhul on maasoojuspumba tasuvusaeg lühem. Kasutatakse vesiküttesüsteemi (radiaator- ja põrandaküttesüsteem). Enamuste
pinnasetüübist. Torustiku tiheda paigutuse korral on soojusvõtt niiskest pinnasest 15...30 (35) W/pinnase m2, kuivast pinnasest 10...25 W/pinnase m2. Torude hõredama paigutuse korral soojusvõtt väheneb. Seega suureneb horisontaalsete kollektorite paigaldamiseks vajalik maa-ala. Pinnasekollektori aladimensioneerimise vältimiseks on soovitav paigaldamisel järgida reegleid [ABCkliima]: 1 m2 eramu köetavat pinda vajab vähemalt 3 m maakollektorit; 1 m2 eramu köetavat pinda vajab vähemalt 3,6 m vaba maapinda. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 103 Pinnasesondid Eesti territooriumil on: 50-200 m H = 25 m t = 6,6 °C 5-6 m H = 50 m t = 6,9 °C H = 100 m t = 7,6 °C H = 200 m t = 9,1 °C
annaabi.ee 
