Kalu aitasid püüda võrgid ja tõkked. Suurel Järvistul käidi kanuudega ning kalu püüti ahinguga. 5 Kui nad püüdisid kinni esimese lõhe, peeti tänupalve. Kala luud visati tagasi jõkke, kus need uskumiste kohaselt uuesti kalaks moondusid. 2.3 Elamud Paiksed indiaanlased elasid külas. See kindlustas turvalisuse ja võrdselt jaotatud tagavarad. Külades olid savimullaga kaetud maakojad, ka ehitati savitellistest ja kividest majasid, mis olid üksteise otsa ehitatud, nagu kortermajad tänapäeval. Elamute kujud olid erinevad koonused, kuplid, kolmetahulised püramiidid, kuubid ja ka nelitahukad. Heal lapsel on mitu nime. Ka elamuid kutsuti erinevate nimetustega. Näiteks: tsikiid, hooganid, iglud, pikkmajad, katusonnid, vigvamid ja vikiapid. Teine rühm indiaanlased olid koguaeg rändeteel. Nende elamuteks olid kokkupandavad tipiid
Viljelusmajanduse algus Euroopas langes kokku sooja ja niiske kliimafaasiga, kesksuve temperatuur oli vähemalt 2°C soojem kui praegu. Viljelusmajandus algas u 60005000 eKr, üksikuid ilminguid juba varasemast ajast. Jälgi keraamika eelsest neoliitikumist, nt Kreekas Argissas on leitud kodustatud lammaste luid, mis pärit u 7000 eKr. Varaseim leiumaterjal toidu tootmisest Euroopas tulebki Argissast. Argissa - tell-asula tüüpi muistis. Uuris 19561958. a Milojcic. Varasemad elamud pool- maakojad, hilisemates faasides maapealsed majad. Majad väikesed, paiknesid eraldi. Sirbid, tulekivist kõõvitsad, uuritsad. Juba enne 6000 eKr kaubitseti obsidiaaniga. Samal varasel kasutusjärgul kodus: veised, lambad, sead; kasvatati nisu, otra. Koht püsis kasutusel läbi kogu neoliitikumi kuni pronksiajani. Varased dateeringud koduloomadest need kodustati suure tõenäosusega Kagu-Euroopas kohapeal. Varase maaviljeluse tuntuim asula on Nea Nikomedia Kreekas. Kaevas 1961. ja 1963. a Rodden
Igas järgmises peatuspaigas ehitati uus koda. Selliseid kodasid püstitati sarnaselt tavalise kojaga, kuid kaeti väljastpoolt mitte kanga, vaid tohu, kuusekoore või turbaga ning seda paigal hoidvate puutüvede ja hagudega. Koonusekujulise koja ülaosasse asetati paar põikpuud, nende vastu laoti umbes nelikümmend lõhestatud puutüve. Teiseks võimaluseks oli koja alumine osa katta turbaga, ülemine osa üksteise peale asetatud tohuga. Maakojad, mis olid pindala poolest tavalisest kojast suuremad, võidi ehitada samuti, kasutades otstest kõveraid tugipuid. Maakoja alumine osa võis olla mulla- või kivivall, ülevalpool olid kas lõhestatud puutüved või toht, mis kaeti turbapätsidega ja mille peale asetati raskused. Maakoja põhi võis olla ümara või pikerguse põhiplaaniga, uksega esisein tahapoole kaldu ja muud seinad püstised. Koola poolsaare maakoja variandil võis sõrestik olla tugevdatud koja
annaabi.ee 
