*Rakendusteadused inimese praktilise tegevusega seotud, looduslikke alusteadmisi konkreetsete probleemide lahendamiseks ja vajalike eesmärkide saavutamiseks kasutatavad teadused. *Teemakaart kaart, millel kujutatakse mingi kitsama või laiema teemaga seotud nähtusi. *Topograafiline kaart kartograafilises projektsioonis koostatud kindlatele nõuetele vastav täpne ja üksikasjalik maastikku kirjeldav kaart. Loodusgeograafia- maakirjeldus ja maal toimuvate loodusprotesside põhjendamine (geoloogia, tektoonika, hüdroloogia, klimatoloogia, meteoroloogia, biogeograafia, ökoloogia) kaudselt seotud- astronoomia, füüsika, matem, Kõikide valdkondade vahel koostöö lõimumine(tänu infovahetusele) 1. Loodusteaduste teke(antiikaeg) Aristoteles-kujundas teadusliku mõtteviisi, füs, mat, kogu loodusteaduste aluse rajaja Eratosthemes- geograafi,a maa on kera kujuline, plaankaardid Ptolemaios- 1
Müller oli aga koormatud paljude ametikohustustega ning suutis avaldada vaid murdosa oma erakordselt rikkalikest kogudest Venemaa ajaloo ja geograafia kohta. Veel vähem suutis ta liivimaa topograafia plane ellu viia. Ka gadebuschi ajaloolised uurimused ja kogud on jäänud suures osas käsikirja. Johann Hübneri "Täieliku geograafia" väljaandes pühendatakse Eeesti- ja Liivimaale mõned leheküljed ja needki on vigadega. 1754. aastal hakkas ilmuma Anton Freidrich Büschingi "Uus maakirjeldus", mi soli Hupeli topograafia tähtsaim eeskuju. Selles on Eesti- ja Liivimaast palju põhjalikumalt kirjutatud. "Liivi- ja Eestimaa publikule" "Liivi- ja Eestimaa topograafiliste teadete" eelkäija on Hupeli 1772. aastal Riias anonüümselt ilmunud raamatuke "Liivi- ja Eestimaa publikule". Selles kirjeldab ta põllumajandust, kaubandust, käsitööd, kohtuasutusi, tervishoidu, postiühendust ja teedevõrku ning iseloomustab
selgitamiseks lõpuks jõu appi. Filosoofiline vastuolu nende vahel. Indrekule meeldis nokitseda, aga Andresele meeldis jõudu katsuda. Indrek oli ema juures julgem. Indrek viskas aga Andrest kiviga, sest tal sai villand. Kiviga sai aga pihta ema. Indrek pidi kannatama Andrese kiusamist. Maril oli otsus minna Andrese jurde juba varem (enne Jussi surma). Maril oli pidevalt meeles see, kui ta oli himustanud Andrese juurde minemist. Indrekule kandus see patukoorem üle.teoses olev maakirjeldus on maine(ajalik), aga selle varjus toimuvad mingid igavikulised protsessid. Indrek võitles oma tõe ja õiguse eest. Kivi hoobist hakkab Mari külg pidevalt valutama. Kiviviskamise lugu lõpeb tegelikult III osa lõpus III osa kuidas inimene peab ühiskonnas suhestuma III osa lõpus läheb maale ja näeb, et Mari on väga haige. Maril on tekkinud vähk sinna, kus ta kiviga pihta sai. Mari teab, et tal ei ole õigust jumala poole pöörduda, sest ta on patune Jussi pärast.
annaabi.ee 
