loodusnähtuse nagu maavärina mõned põhjused. Tema on see, kes rajas aluse sellisele teadusele nagu seismoloogia teadus, mis tegeleb maavärinate ja Maa siseehitusre uurimisega ning vaatleb maa-aluste tormise tekitatud elastseid laineid. Tänapäeval tegutseb Maakeral üle tuhande seismoloogiajaama, mis on varustatud spetsaalse ja väga tundlike mõõteriistadega. Teadlased on välja selgitanud mõned põhjused maavärina tekkeks ning need on: maakihtide nihkumine, varingud mägedes, vukaanipursked, maa-aluste koobaste ja tühimike kokkuvarisemine, tuule ja maerelainete mõju maapinnale, suurte veehodilate rajamine. Maavärina tekkepõhjused jaotatakse enam jaol kahte rühma: tektoonilised ja vulkaanipursete tagajärgsed. 1.3 Tektoonilised maavärinad Tektoonilised maavärinad hõlmavad laialdasi alasid ning on kestvad ja võivad korduda. Maakera pindmine kiht koosneb mitmest erinevast laamade kihist. Iga laam aga omakorda
kujunevad turvas, lubjakivid, mitmesugused maagid ja põlevad maavarad. 31. Millest moodustub Maa sisejõudude energia ? See moodustub erinevate energiaallikate, s.o. Maa pöörlemisest tekkiva rotatsioonienergia, kosmilise energia ja radioaktiivsete elementide lagunemisel vabaneva energia summast. 32. Mis on maasisesed protsessid ? Maasisesteks protsessideks on: - kivimite metamorfism (moone) - magmatisminähted - vulkanisminähted - maakihtide kurrutumine - maakoore kõikuvliikumised - maavärinad 33. Mida nimetatakse geotermiliseks gradiendiks ja kui suur on ta keskmine väärtus ? Temperatuuri tõusu iga 100 m kohta nimetatakse geotermiliseks gradiendiks. Keskmiselt arvestatakse, et 100 m sügavuse kasvuga kasvab temperatuur 3 kraadi. 34. Mis põhjustab maavärinaid ? Maavärinaid võivad põhjustada: - Maa vahevöös või maakoores esinevad sisepinged tektoonilised maavärinad
loodunähtuse nagu maavärina mõned põhjused. Tema on see, kes rajas aluse sellisele teadusele nagu seismoloogia teadus, mis tegeleb maavärinate ja Maa siseehituse uurimisega ning vaatleb maa-aluste tormise tekitatud elastseid laineid. Tänapäeval tegutseb Maakeral üle tuhande seismoloogiajaama, mis on varustatud spetsaalse ja väga tundlike mõõteriistadega. Teadlased on välja selgitanud mõned põhjused maavärina tekkeks ning need on: maakihtide nihkumine, varingud mägedes, vukaanipursked, maa-aluste koobaste ja tühimike kokkuvarisemine, tuule ja maerelainete mõju maapinnale, suurte veehodilate rajamine. ,,Kõige tugevamini väriseb planeet maakoore osade liikumisel, sest Maa sisemuses tegutsevad väga võimsad jõud. Maakoores leiavad pidevalt aset tõusud ja mõõnad nagu merelgi."(Muranov1986:156) ,,Kuid peale selle toimuvad ka suured kõikumised, mil maakoore üksikud osad liiguvad
Uurimisvaldkonnad: mineral, petrol, sedimentol, vulkanol, struktuurigeol, geotektoonika, geomorfol jne.Maa sisejõud. Maakoore ja vahevöö ülaosas on kivimid suure rõhu ja kõrge temp tingimustes. Siin toimuvaid mitmesuguseid füs-keemilisi ja füs-mehaanilisi muutusi käsitletakse maasiseste ehk endogeensete prots. Siia kuuluvad kivimite moondeprots ehk metamorfism, magmatismi- ja vulkanisminähtused, maakihtide kurrutumine ja kihte läbivate murrangute teke, maakoore aeglased vertikaal- ehk kõikuvliikumised ning maavär. Need toimivad väga pika geol aja vältel ja on vahetule vaatlusele suures osas kättesaamatus sügavuses. Seetõttu puudub meil maasiseste prots mehhanismist ja neid esilekutsuvatest teguritest täpne ettekujutusMaa välisjõud. Maa sisejõudude poolt kujundatud setteid ja pinnavorme hakkavad kulutama ja ümber paigutama vesi, tuul, liustikud ja organismid
Kiirgusvöönd koosneb kosmosest pärit kõrge energiaga laetud osakestest (plasmast), peamiselt prootonitest ja elektronidest, mida hoiavad paigal Maa magnetvälja jõujooned 14.Geograafiliste protsesside energiaallikad, ekso- ja endogeensed protsessid. 15.Maa kuju ja suurus, tähtsamad karakteristikud. Endogeensed protsessid on geoloogilised protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Maa siseenergia Need on nt: *Kivimite moondeprotsessid *Magmatismi ja vulkanismi nähtused *Maakihtide kurrutamine *Maakihte läbivate murrangute teke *Maakoore aeglased vertikaal ehk kõikuv liikumised*Maavärinad Endogeensete protsesside käigus toimub: maakoore ja vahevöö aine differentseerumine, maakoore kujunemine ja maapinna reljeefi liigestamine, millest oleneb maastike kujunemine. Eksogeensed protsessid on geoloogilised protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Päikeseenergia. 16.Mandrid, nende asukoht ja suurus, reljeefi põhijooni, madalamad ja kõrgemad punktid.
Kiirgusvöönd koosneb kosmosest pärit kõrge energiaga laetud osakestest (plasmast), peamiselt prootonitest ja elektronidest, mida hoiavad paigal Maa magnetvälja jõujooned. 13. Geograafiliste protsesside energiaallikad, ekso- ja endogeensed protsessid. Endogeensed protsessid on geoloogilised protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Maa siseenergia Need on nt: *Kivimite moondeprotsessid *Magmatismi ja vulkanismi nähtused *Maakihtide kurrutamine *Maakihte läbivate murrangute teke *Maakoore aeglased vertikaal ehk kõikuv liikumised*Maavärinad Endogeensete protsesside käigus toimub: maakoore ja vahevöö aine differentseerumine, maakoore kujunemine ja maapinna reljeefi liigestamine, millest oleneb maastike kujunemine. Eksogeensed protsessid on geoloogilised protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Päikeseenergia. 14. Maa kuju ja suurus, tähtsamad karakteristikud
annaabi.ee 
