Teeninduskeskused – piiratud kasvuga ENSV perioodil, nüüd oma keskuspositsioone taastavad Maa-asustuse kujunemise etapid ja nende muutuste põhjused etappide lõikes 1) 1950ndad – 1980ndad (Eesti NSV), sh. 1950ndad ja 60ndad: esmane kontsentratsioon; 1970ndad: kaasaegse asustuspildi kujunemine; 1980ndad: “kiirenev kontsentratsioon” 2) 1990 ja hiljem 1990ndad: selge pööre 2000ndad: pööre koos maakeskuste korrastumisega Maa-asulate probleemid tänapäeva Eestis 1)Teenuse kättesaadavuse halvenemine Rahvastikuvähenemine; Ebaotstarbekas kohalike keskuste süsteem; 2) Kõrged kommunaalkulud Pooltühjad palju-korterilised elamud Kommunaalvõrkudel asulate väiksuse tõttu vähe tarbijaid 3) Ääremaastumise tunne (sulgemiste tõttu) 4) Haja-asulate hääbumine, väikeste külade elujõulisus (kultuurilugu)
Salastatuse tagamiseks lülitati välja kõik telefonid. Ometi imbus teade lähenevast küüditamisest siinseal ikkagi läbi. Ühtesid muutis valvsaks autode koondamine, teisi pikad rongie?elonid jaamades. Oli ka juhuseid, kus mõned küüditamisest teada saanud kohaliku võimu esindajad jõudsid rahvast hoiatada ja inimesed läksid pakku. Enamik ei osanud aga midagi karta, kuna nende endi teada polnud ju keegi neist midagi seadusevastast teinud. 13. juuni õhtul täitusid linnade ja maakeskuste suuremad saalid meestega, kellest suur osa ei osanud aimatagi, mis eesmärgil nad kohale olid kutsutud. Kui see selgus, püüdsid mõned vargsi lahkuda, kuid paraku olid Punaarmee sõdurid hooned selleks ajaks sisse piiranud. Kohalviibijatest moodustati neljaliikmelised "brigaadid", mida üldjuhul juhtis julgeolekutöötaja. Brigaadidele jagati välja instruktsioonid ja vajalikud paberid: arreteeritavate ja küüditatavate nimekirjad, vara ülevõtmise blanketid jms
Salastatuse tagamiseks lülitati välja kõik telefonid. Ometi imbus teade lähenevast küüditamisest siin-seal ikkagi läbi. Ühtesid muutis valvsaks autode koondamine, teisi pikad rongie?elonid jaamades. Oli ka juhuseid, kus mõned küüditamisest teada saanud kohaliku võimu esindajad jõudsid rahvast hoiatada ja inimesed läksid pakku. Enamik ei osanud aga midagi karta, kuna nende endi teada polnud ju keegi neist midagi seadusevastast teinud. 13.juuni õhtul täitusid linnade ja maakeskuste suuremad saalid meestega, kellest suur osa eiosanud aimatagi, mis eesmärgil nad kohale olid kutsutud. Kui see selgus, püüdsid mõned vargsi lahkuda, kuid paraku olid Punaarmee sõdurid hooned selleks ajaks sisse piiranud.Kohalviibijatest moodustati neljaliikmelised "brigaadid", mida üldjuhul juhtis julgeolekutöötaja. Brigaadidele jagati välja instruktsioonid ja vajalikud paberid: arreteeritavate ja küüditatavate nimekirjad, vara ülevõtmise blanketid jms
annaabi.ee 
