Kinnisturaamatu printsiibiks on avaikkus ja usaldusväärsus. KATASTRImõõdistamine- eeltööd, lähteülesanne, maaüksuste piiride määratlemine ja tähistamine maastikul, katastriüksuse plaan, katastriükuse plaani vormistamine, piiriprotokoll, kitsenduste selgitamine. Maakataster- andmekogu, mis koosneb maaregistrist koos katastrikaartidega ja katastriarhiivist. maatükk maa- või veeala piiritletud osa, mis tuleb registerida maakatastris sõltumata omandivormist, nagu määrab maakatastriseadus katastriüksus katastris iseseisva üksusena registeeritud maatükk. Minimaalsuuruseks on 30 m2. Katastri vastutav töötleja on kekskkonna ministeerium ja volitatud töötleja maa-amet. Katastritunnus- numbrite kood katastriüksuse identifitseerimiseks ja andmete sidumiseks teiste registritega. 79514:023:0004 See on 12kohaline kood. Esimest kolm kohta näitavad kohalikku omavalitsust, seejärel linnosa nr, kvartali nr,viimaseks mitmes registeeritud üksus selles kvartalis
· Hõivamine · Igamine 26. Kinnisasja tehinguline omandamine (eeldused, vorminõue) · Notariaalselt tõestatud alustehing (võlaõigusleping), notariaalselt tõestatud asjaõigusleping ning kanne kinnistusraamatusse. Kande eelduseks on notariaalselt tõestatud asjaõiguskokkulepe, vajalike nõusolekute olemasolu ja kandeavaldus. · Kui soovitakse maatükki kinnistusraamatusse kanda, jagada, liita või eraldada sellest osa, tuleb lisaks esitada vastava katastriüksuse koopia (vt maakatastriseadus). Ühendada ja jagada saab maatükke ainult omaniku soovil ja vastavalt planeeringule, seejuures kõik KR-sse kantud asjaõigused ja märked jäävad kehtima ja laienevad kogu uuele kinnisasjale (võivad tekkida järjekoha probleemid). Jagamiseks moodustada vastavad katastriüksused. 27. Kinnisomandi kitsendused (seadusjärgsed ja tehingulised) · Omand on väga laiaulatuslik õigus, kuid selle teostamisel on sätestatud siiski teatavad piirangud
Nii sätestatakse vastutus maksuseaduste rikkumise eest maksukorralduse seadusega, tollirikkumiste eest tolliseadusega. Juriidiliste isikute suhtes haldusõiguserikkumiste seadustiku sätteid ei kohaldata kui seadus ei sätesta teisiti (näiteks menetlusnormide osas), nende haldusvastutus sätestatakse teiste seadustega. Sellisteks seadusteks on hinnaseadus, konkurentsiseadus, tolliseadus maksukorralduse seadus, tarbijakaitseseadus, mõõteseadus, jäätmeseadus, maapõueseadus, maakatastriseadus, mittetulundusühingute ja nende liitude seadus, metsaseadus, pakendiseadus, hasartmänguseadus, toiduseadus, relvaseadus. Ka mitmed teised õigusaktid sisaldavad halduskaristustena mõistetavaid sanktsioone. 2.1. Füüsiliste isikute suhtes kohaldatavad halduskaristused Haldusõiguserikkumiste seadustik näeb ette järgmised füüsiliste isikute suhtes kohaldatavad halduskaristused: 1) rahatrahv; 2) eriõiguse äravõtmine; 3) haldusarest.
Nii sätestatakse vastutus maksuseaduste rikkumise eest maksukorralduse seadusega, tollirikkumiste eest tolliseadusega. Juriidiliste isikute suhtes haldusõiguserikkumiste seadustiku sätteid ei kohaldata kui seadus ei sätesta teisiti (näiteks menetlusnormide osas), nende haldusvastutus sätestatakse teiste seadustega. Sellisteks seadusteks on hinnaseadus, konkurentsiseadus, tolliseadus maksukorralduse seadus, tarbijakaitseseadus, mõõteseadus, jäätmeseadus, maapõueseadus, maakatastriseadus, mittetulundusühingute ja nende liitude seadus, metsaseadus, pakendiseadus, hasartmänguseadus, toiduseadus, relvaseadus. Ka mitmed teised õigusaktid sisaldavad halduskaristustena mõistetavaid sanktsioone. 2.1. Füüsiliste isikute suhtes kohaldatavad halduskaristused Haldusõiguserikkumiste seadustik näeb ette järgmised füüsiliste isikute suhtes kohaldatavad halduskaristused: 1) rahatrahv; 2) eriõiguse äravõtmine; 3) haldusarest.
annaabi.ee 
