silma jäävad kui sõidad linna sisse. Joonis 12. Kohtla-Järve kultuuri maja ja teletorn Kohtla-Järve kultuuri maja taga olev teletorn võib tunduda väike kuid on üks suuremaid maamärke linnas. Joonis 13. Endine ühiselamu hoone Hoone on maha jäätud olnud juba aastaid, kuid on üks esimesi hooneid mis silmapaisab kui sõita linna sisse Tallinn-Narva maantee poolt. Maakasutuslikud kitsaskohad ja puudused koha toimimisel igapäevase elukeskkonnana Maakasutusena tuleks esimesena välja tuua arvatavasti selle, et nii palju maad on tehaste all, mida ei kasutatagi, kuna tehased enam ei tööta või töötavad ainult osaliselt. Kuid minu meelest on üks suuremaid miinuseid maakasutuses see, et on palju avalike tühjasid alasid, mis on kunagi kuulunud korterimajade alla kuid nüüdseks on maha lammutatud. Palju on ka kortermajasid mis on poolikult tühjad või täiesti tühjad, mida pole veel maja lammutatud, sammuti on ka palju maju, mis kuuluvad
Tehti suures mahus tasandus ja kaevetöid. Kavandas S. de Caus (kes saabus saksamaale 1610) aias ei suudetud saavutada tervikut. 17. ja 18. saj. regulaaraed Prantsuse barokkaed Klassikalise barokki all mõeldakse prantsuse barokki. Aias oli neli peateemat: maastikukäsitlus, parterite kujundus, kanaliarendus, perspektiiv.Kasutati küll terasse, kuid need oli majesteetlikult laiuvad, astmestatud maakasutusena, terass oli kogu aia laiune. Lai otsesuunaline kanal kulges tihti pika valitseva joonenna aia tsentris,Le Noter kasutas kanalit, nagu alleesid jõulise perspektiivi loomiseks, pespektiive loodi ka madalate terrassidega. Perspektiiv oli valitsev peamotiiv., eesmärk avada vaade võimalikult kaugele. Regulaaraed oli loodud juba prantuse hilisrenessansi ajal, Le Notre ainult lisas broderiiparteritele elegansi ja võttis kasutusele uue parterite jagamise süsteemi. Tema tuntumad tööd: 1
Alleedes kasvatati tavaliselt pärna, hobukastanit ja plataani. Alleed võisid olla ühe- või mitmerealised, puud mitut moodi pügatud - poolkeradeks, koonusteks, või võlvidena. Allee pikkus ja laiuse suhe oli tähtis, samuti puude omavaheline kaugus (Hellström 1997). Varem polnud prantsuse aias märkimisväärselt terrasse. Nüüd võeti need teemana kasutusele küll mitte itaalia range, müüritatud ja tillukeste terrassidena, vaid majesteetlikult laiuvana ja esinduslikult astmestatud maakasutusena. Terrass oli kogu ala laiune ja ühelt tasandilt teisele tõusevad trepid või tammid ja muruvallid. Kanaliteema - kasutati samamoodi nagu prantsuse renessanssaedades: erinevuseks oli vaid see, et aiad olid mõõtmetelt suuremaks kasvanud. Lai, otsesuunaline kanal kulges tihti pika Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 71 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1
annaabi.ee 
