Põgenikud suundusid peamiselt Soome, Saksamaale ja Rootsi, lootes sealt pärast sõja lõppu Eestisse tagasi tulla. Väga paljud inimesed ei tulnudki tagasi, sest eesti oli NSVL võimu all. Esimesel Nõukogude aastal toimusid suured muutused nii majanduses kui ka kultuurielus. Kogu maa kuulus nüüdsest riigile, määrati kindlaks maa suurused, milleks oli 30 Ha ning suurematest maatükkidest jagati maad ka sulastele. Maa omanikud olid nüüd maakasutajad. Samuti riigistati tööstus- ja transpordiettevõtteid, kaubandusfirmasid ja ka pangandust. Tulemuseks oli majanduslangus, hinnatõus, kroonide asendamine rubladega, kaupade defitsiidi teke. Kultuuri hakati piirama, tekkis tsensuur, mis keelas ebasobivad etendused, kirjutised, teosed. Ebasobivad kultuuriväärtused hävitati. Mõni alistus, kuid mõni ka kirjutas endale sahtlisse( Betti Alver). Kunstis olid lubatud ainult pealikute portreed ja propagandaplakatid
TÖÖSTUS • Sai palju kannatada->ülesehitamine • Põlevkivi kaevandused • Keemiatööstusettevõtted • Arenes masinaehitus, tekstiili-ning paberi-ja tselluloositööstus PÕLLUMAJANDUS • Igal talul kohustuslik müüginorm, võimaldas talunikel säilitada huvi tootmise laiendamise vastu • Tõusis koduloomade arv • Enamik tööstus-ja kaubandusettevõtetest kuulutati sõjasaagiks • Tühistati maareform, talunikest said maakasutajad, mitte maaomanikud • Langes elatustase 6. Aasta 1944 Eestis, taasiseseisvumiskatse, sõjakaotused • 1944 jaanuar Punaarmee pealetung • 30. jaanuar üldmobilisatsioon • NSVL korraldas terrorirünnakuid • 1944 suvi Saksa sõjaline olukord ebasoodne • 25.06 hõivas Punaarmee Tartu • 22. sept Tallinn NSVLiidu käes, okupeeriti Tallinn • 1944. sept Suur Põgenemine (80 000) • 1944 veb Eesti Vabariigi Rahvuskomitee -tihedad sidemed Uluotsaga
juudid Lääne-Euroopast Majanduspoliitika: ● Peaülesanne - saksa sõjaväe ja tsiviilelanikkonna varustamine ● Tööstus- ja kaubandusettevõtted kuulutati sakslaste sõjasaagiks ● Rõhku pandi põlevkivi kaevandamisele ja keemiatööstusettevõtetele ● Jagati abi sõjakahjude likvideerimiseks ● Samas probleemid eesti elanike esmatarbekaupadega varustamisel Põllumajanduses: ● Maareform tühistati, talunikest said maakasutajad, mitte omanikud ● Igale talule kohustuslik müüginorm Kultuuripoliitika: ● Saksa keel õppekeeleks Natsismi ideoloogia levitamine 1944.a. Eestis ● 1944.a. jaanuaris Punaarmee jõudis Narva jõe piirini ● Eestis kuulutati H. Mäe poolt välja üldmobilisatsioon ● 7.veebruaril J. Uluotsa kõne raadios – kutsus mehi mobilisatsiooniga kaasa tulema ● Märtsis Punaarmee pommirünnakud ● 25.07 vallutasid Punaarmee üksused Narva ● Soomepoisid Eestisse
Riigikogu nimetati ümber Ülemnõukoguks, Vabariigi Valitsus Rahvakomissaride Nõukoguks, linna- ja vallavalitsused täitevkomiteedeks. 2. Kõigi asutuste peaülesandeks oli täita Moskva korraldusi. 3. Eestimaa Kommunistlik Partei oli ainus lubatud erakond ja n-ö ühiskonna juhtiv ja suunav jõud. Muutused majanduses: 1. Algas riigistamine: maareform (talunikud olid varem maaomanikud, nüüd aga maakasutajad), talude maksimaalne lubatud suurus oli 30 ha, jagati maad senistele sulastele ja kehvikutele. 2. Riigistati ka pangad, tööstus-, kaubandus- ja transpordiettevõtted, kirjastused, apteegid, hotellid jne. 3. Järsk hinnatõus 4. Kroon asendus rublaga. 5. Kaupade defitsiit. Muutused kultuurielus: 1. Koolides hakati õpetama marksismi-leninismi ja Nõukogude Liidu ajalugu ja konstitutsiooni. 2
annaabi.ee 
