Kantshendzhanga (8598 m). Lõpuks, aastal 1856 mõõdeti Peak XV 29 002 jalga ehk 8839 meetrit ning nimetati kolonel Waughi ettepanekul Sir George Everesti järgi Mount Everestiks. 1881- 1901.a. mõõdistustel saadi uueks kõrguseks 8882 m (+34 m) ja see arv püsis maakaartidel 1954. aastani, kui leiti tänapäevani aktsepteeritav 8848. Everesti täpne kõrgus ei pruugi üldse olla 8848. Tõenäoliselt ei olegi see viga suur, võib-olla meeter-paar siia või sinna. Kuid arvata võib, et paljud avalikkusele vähem huvi pakkuvad ja raskemini ligipääsetavamad mäed on mõõdetud
PEIPSI JÄRVE ELUSTIK TALLINNA ÜLIKOOL Triin Rannak 1. Peipsi järv o Koosneb 3 osast: - Peipsi järv (Suur- ja Külmjärveks) - Pihkva järv - Lämmijärv (Soejärv) o Looduslik piir Eesti ja Venemaa vahel o - Kauba- ja sõjatee viikingiajast - Säilinud maakaartidel on järve kujutatud al 16. Saj. o Tähtsus kahanenud veeteena, mitte aga kalajärvena ja puhkealana. o Pindalat (3555 km2) neljas järv Euroopas Eestis suurim järv 2. Peipsi järve elustik o Peipsi järvest leitud: - 122 liiki suurtaimi - üle tuhane liigi vetikaid - 300 liiki planktoniloomi - üle 400 liigi põhjaloomi - 34 liiki kalu, sõõrsuid
teiste Balti riikide liidendamist Nõukogude Liidu külge. See andis tuge EV õigusliku järjekestvuse printsiibile, mis toetus arusaamale, et Eesti Vabariik eksisteeris tegelikult edasi de iure vaatamata EV de fakto annekteeritusele. Selle doktriini alusel suhtus arvestav osa maailma riikide valitsustest Eestisse kui õigusvastaselt okupeeritud riik perioodi 1940-1991 vältel (Stimsoni doktriin Ameerika Ühendriikides). USA-s sel ajavahemikul avaldatud maakaartidel oli näiteks järgmine märge: ,,USA valitsus ei ole kunagi ametlikult tunnustanud Eesti ja Läti annekteerimist 1940. aastal Nõukogude Liidu poolt." Eesti NSV territoorium jäi kuni 1945. aastani kattuma Eesti Vabariigi territooriumiga. 1945. aastal kehtestati okupatsioonivõimude poolt uus haldusjaotus, milles osa ENSV territooriumist (alad Narva jõest idas ning peaaegu kogu Petserimaa) lülitati Vene NFSV koosseisu. NSVL
Põhjapoolne, kõige suurem ja sügavam on Peipsi järv kitsamas mõttes (mõnikord nimetatud ka Suur- ja Külmjärveks), lõunapoolse osa nimi on Pihkva järv, neid ühendav väin on lämmijärv (ka Soejärv). (A. Mäemets, 1977) Peipsi on olnud vähemalt 1000 aastat looduslikuks piiriks Eesti ja Venemaa vahel, ammu enne nende riikide vormilist teket. Tema ääres elati juba keskmisel kiviajal. Peipsi on olnud kauba- ja sõjatee viikingiajast saadik. Säilinud maakaartidel on seda järve kujutatud alates 16. Sajandist. Tänapäevaks on Peipsi tähtsus kahanenud küll veeteena, mitte aga kalajärvena ja puhkealana. Peipsi on Euroopas pindalalt neljas järv ning Eestis suurim. Tema veepeegli pindala on keskmise veetaseme juures 3555 km2, keskmine sügavus 15,3 m. Oma suuruse ja elupaikade mitmekesisuse tõttu on Peipsi koduks paljudele olenditele. (J. Haberman, T. Timm, A. Raukas, 2008) 2 PEIPSI JÄRVE ELUSTIK
annaabi.ee 
