põhjustas ta segadust, mistõttu on tema järgi nime saanud paanika. Silenos oli mõnede müütide järgi Paani poeg, teiste järgi tema vend. Silenos oli joviaalne paks vanamees, kes liikus tavaliselt eesli seljas, sest purjus peaga oli raske käia. Teda seostatakse nii Bakchose kui Paaniga; ta oli noore veinijumala õpetaja ja nagu nähtub tema alatisest purjutamisest, sai hiljem Bakchose trruks jüngriks. Nende maajumalate kõrval tuleb mainida ka üpris kuulsat vendade paari, Kastorit ja Pollust. Enam levinud versiooni järgi olid elanud pool aega maa peal ja pool taevas. Neid kujutatakse enamasti jumalatena, kes kaitsesid meremehi. Vennad olid võimukad abimehed lahingus. Eriti kõrgelt hinnati neid Roomas, kus neid austati kui: ,,kaht suurt kaksikvenda, keda paluvad kõik doorlased." Kuid on ka müüte, mis räägivad, et Pollus oli üksi jumal ka Kastor oli surelik, kes sai
Mars oli sõjajumal. Peajumalate kolmik asendati etruskite mõjul: Jupiter, Juno ja Minerva. Tähtsamad jumalad olid veel Ceres, Mercurius, Fortuna, Venus, Saturnus, Neptunus ja Vulcanus (kolm viimast etruski päritolu). Etruskite mõjul hakati püstitama ka templeid. Talupojad austasid laaride kõrval geniust, kellest sai maja kaitsevaim ja koldejumalad tenaadid. Igavene koldetuli asus Vesta templis. Oli erinevaid preestrite vennaskondi (arvaalid nurmevennad, maajumalate teenijad, saliused hüppajad, tantsupreestrid, luperkused Faunuse preestrid, osalesid pidustustel e lupergaalidel, kus joosti nahka riietatult mööda Rooma linna ümber Palatinuse künka). Tähtsaimad preestrid olid pontifexid. Pontifexide esimees oli eluagne Pontifex Maximus. Kultus seisnes põhil veretute ohvrite toomises. Püha tseremoonia oli letisternium e jumalate võõrustamine. Maagiline jumalate mõjutusvahend oli palve. Päevi jaotati headeks ja halbadeks
võitluseks leiva pärast ning sümboliseerib lõpuks kogu inimkonna igavest võitlust. Lühiromaan „Puud olid, puud olid hellad velled“ on saatusetragöödia, mida saab tõlgendada ka Oidipuse-müüdi taustal. Tema enda sõnul oli romaan esimene katse „uurida, mida tunneb ja elab läbi mees, kes ei taha peremeheks saada ega talu pidada“. Peategelane nooruke peremees Hind ei suuda ega taha talle pealepandud koormat kanda, eriti kui koormaks on mõisa sundus, suguvõsa needus ja maajumalate viha. Siin on paralleelid ka Tammsaare „Kõrboja peremehega“. Teos küll on kõrgemal lihtsalt eesti taluminevikust, kujunditeks on elu ja surma vastastikune tingitus, ettemääratus ja vabadus. „Puud olid, puud olid hellad velled“ oli proloog mitmeköitelisele ajaloolisele romaanile „Minge üles mägedele“, mida võib pidada ka tema elutööks. Traat on selle teose kirjutamisel toetunud arhiividokumentidele, perekondlikule pärimusele ja mälestustele. Ajastu kattub „Tõe
annaabi.ee 
