tervikuks. Lisaks tempelpüramiididele on madalamale platvormile rajatud paleesid, kus leidub seinamaali ja mosaiiki, seinu ja ukseavasid kaunistavad puust ja kivist nikerdused. Skulptuuris oli levinuim monumentaalvorm üleni reljeefidega kaetud steel, neil leidus kirju ja sagedane kujutusobjekt oli valitseja koos müütilistest loomadest esivanematega. Kirjad teatasid valitseja sünni ja võimule astumise aja , ühendades seda astronoomilisastroloogilise dateeringutega. Veel on maajadelt teada pallimängu õuesid, mäng seostus pea maharaiumise rituaaliga, õuede seinu katsid samuti reljeefid. Maaja skulptuuristiil arenes tinglikust naturalistlikuks. Maajade keraamika oli värviline. Samuti oli neil levinud nagu olmeekidelgi nefriidi töötlemine. Kunstirikas oli tolteekide pealinn Tula , kus tempelpüramiidi ees seisis suur karüatiid inimene liblikas. Skulptuur kaldus neil tugevasti fantastilisusse ja tinglikusse. Templi katust kandsid tolteegi sõjamehi
ei ole just selle piirkonna juht loa andnud. Maajade tsivilisatsioon on tuntud oma püramiidide, vormitud kivi sammaste ja templite poolest. Neil olid hieroglüüfid, saviesemed, matemaatika, astronoomia ja kalendrid. Maajade kultuur oli väga arenenud ja neis oli iga inimese roll määratud. . Maajade Püramiid Mask mida kandsid Maajade kuningad. Pilt savipoti pealt. Maajade kalender. Kalendri idee ei pärinenud Maajadelt enestelt, vaid nende ellkäivalt tsivilisatsioonilt: Olmekilt. Kuid Maajalased täiustasid kalendrit. Selline kalender oli tol ajal vaid Maajalastel. Lõplik kalendri vorm valmis esimesel saj. pKr. Maajalaste kalendris olid 20 päevalised kuud. 260. päevalist kalendrit järgiti usulistel talitlustel ja seda kutsuti Tzoliniks. Neil oli ka 365. päevane kalender, mida kutsuti Haabiks. Need kaks kalendrit langesid iga 52 aasta tagant kokku
Neil kujutati sageli valitsejat koos müütiliste loomadest esivanematega. Kirjad steelil teatasid valitseja sünni ja võimule asumise aja, ühendades seda astronoomilis-astroloogiliste dateeringutega. Steelidega koos olid tavaliselt kas lihtsad ümarad, või keerukates zoomorfsetes komposiitvormides altarid. (Kuuse, I. Vana-Ameerika kunst http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/index.htm ) (Vaga, V. 1999. Üldine kunstiajalugu, lk 867-870. Tallinn: Koolibri) Veel on maajadelt teada pallimängu õuesid- staadione. Mäng seostus pea maharaiumise rituaaliga- õuede seinu katsid samuti reljeefid. Maajade keraamika oli värviline. Nagu olmeegidki, oskasid nad nefriiti töödelda. Palenque'is avastatud kuningahauas oli maetu näol nefriitmask, kätel, jalgadel ja rinnal samast materjalist hulgaliselt ehteid. Maajade kunsti hilisemad saavutused on küll nii reljeefkaunistuste, kui ka arhitektuurivormide poolest
annaabi.ee 
