nafta. Madalatel temperatuuridel muutuvad nafta ja sellest valmistatud tooted viskoossemaks ning võivad seega põhjustada probleeme näiteks õlitatavatel masinatel, mida kasutatakse külmas kliimas. Varud paiknevad maailmas äärmiselt ebaühtlaselt. 2/3 varudest on Lähi-Idas, 8% Põhja ja Lõuna Ameerikas, 7% Euroopas, 7% Aafrikas, 6% Aasias, 1% Okeaanias. Riikidest on suurimad varud Saudi-Araabial, Iraagil, Venemaa varud moodustavad maailmavarudest ca 30%. Suuremad leiukohad ja kõige suurem töötleja on Saudi-Araabia. Oktaanarv iseloomustab detonatsioonikindlust (Detonatsioon on ülikiire (kuni 9000 m/s) füüsikalis-keemiliste protsesside levimine lõhkeaines, millega kaasneb rõhu järsk kasv ja lööklaine). Mida suurem on oktaanarv, seda hiljem tekid detanatsioon. Nafta saadusteks on: toornafta, naftagaas,madala keemispunktiga nafta, madala
Kasutatakse seda peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta hinnast sõltuvad ka väga paljude teiste toodete hinnad(kasutatakse energiaks, transpordiks ning tooraeinena). Naftavarud paiknedad maailmas väga ebaühtlaselt. 2/3 varudest on LähisIdas, 8% Põhja ja Lõuna Ameerikas, 7% Euroopas, 7% Aafrikas, 6% Aasias, 1% Okeaanias. Riikidest on suurimad varud SaudiAraabial, Iraagil, Venemaa varud moodustavad maailmavarudest ca 30%. Suuremad naftatootjad on SaudiAraabia 12%, USA 10% ja Venemaa 9%. Suuremad nafta tarbijad aga EU 18%, USA 25%, Jaapan 8%, Hiina 6%. Alates Teisest Maailmasõjast on globaalne majanduskasv suuresti baseerunud süsivesinike külluslikel varudel naftal ja maagaasil. Aasta alguses muutub kallis naftahind alati kuumaks teemaks. Naftahinnale on valdavalt omane tõusta aasta esimeses pooles ja seejärel konsolideeruda või langeda teises pooles
2.Nafta ja maailm Kus leidub naftat? Nafta ja gaasikondensaadi tarbevarud on maailmas hinnatud 5,2 1011 tonnile. Viimastel aastatel on tarbevaru täienenud (avastatud uusi leiukohti, täpsustatud reservvaru) keskmiselt 3 - 4 miljardit tonni aastas. Varud paiknevad maailmas äärmiselt ebaühtlaselt. 2/3 varudest on Lähi-Idas, 8% Põhja ja Lõuna Ameerikas, 7% Euroopas, 7% Aafrikas, 6% Aasias, 1% Okeaanias. Riikidest on suurimad varud Saudi-Araabial, Iraagil, Venemaa varud moodustavad maailmavarudest ca 30%. Suuremad naftatootjad on Saudi-Araabia 12%, USA 10% ja Venemaa 9%. Suuremad nafta tarbijad aga USA 25%, EU 18%, Jaapan 8%, Hiina 6%. Miks on nafta oluline? Nafta on maailmas vaieldamatult suurim energiaallikas, mis katab 40 protsenti energiavajadusest, sellele järgneb kivisüsi 26 ja maagaas umbes 24 protsendiga. Ka peamine osa vedelkütustest ja määrdeainetest toodetakse kaasajal naftast. Samuti põllumajandus vajab
Riik ei suuda rahuldada oma maa energiavajadust. Peamised energiaallikad on sisseveetav nafta ja kivisüsi. India on maailma suurim vilgukivitootja ning teine kroomrauakivi ning barüüdi tootmises. Kivisüsi tootmises on India aga maailmas kolmas ning rauamaagi tootmises neljas. Boksiidi ja toorterasega viiendal kohal, mangaanimaagiga seitsmes ning alumiiniumiga kaheksandal kohal. Indias asuvad ka olulised titaanimaagi-, teemanti-ja lubjakivivarud. India omab ka tooriumi 24% maailmavarudest ning seal on kaevatud ka kulda. (1;6) 5 2. ARENGUTASE Nüüdisajal on igas India külas algkool. Koolist väljalangevus on suur, sest palju lapsi peab perekonda lisasissetulekut teenima. Keskkoolis õpib 50 mln. õpilast, ligi 200 ülikooli kohta 10 mln. lõpetajat. Naised moodustavad 9% üliõpilastest, mis on vaese riigi kohta suur näitaja. Kuigi teaduskraadiga kõrgkooli lõpetanute arv on Indias üks suurimaid, takistab täiskasvanute
Nafta ja gaasikondensaadi tarbevarud on maailmas hinnatud 5,2 1011 tonnile. Viimastel aastatel on tarbevaru täienenud (avastatud uusi leiukohti, täpsustatud reservvaru) keskmiselt 3 - 4 miljardit tonni aastas. Varud paiknevad maailmas äärmiselt ebaühtlaselt. 2/3 varudest on Lähi-Idas, 8% Põhja ja Lõuna Ameerikas, 7% Euroopas, 7% Aafrikas, 6% Aasias, 1% Okeaanias. Riikidest on suurimad varud Saudi-Araabial, Iraagil, Venemaa varud moodustavad maailmavarudest ca 30%. Suuremad naftatootjad on Saudi-Araabia 12%, USA 10% ja Venemaa 9%. Suuremad nafta tarbijad aga USA 25%, EU 18%, Jaapan 8%, Hiina 6%. Gaasivarusid on maailmas hinnatud 147 trillionit m3 (1461012 m3), millest 481012 m3 paikneb Venemaa territooriumil. Teisest Maailmasõjast saati on globaalne majanduskasv suuresti baseerunud süsivesinike külluslikel varudel- naftal ja maagaasil. 1950. aastast on ülemaailmne naftatarbimine kasvanud 8-kordseks, 10 miljonist barrelist 80 miljoni
sellest keskmiselt 230 aastaks. Prognoosvarusid arvestades aga jätkuks praeguse tarbimismahu juures sütt rohkem kui 450 aastaks. Nafta ja gaasikondensaadi tarbevarud on maailmas hinnatud 146 miljardile tonnile . Viimastel aastatel on tarbevaru täienenud keskmiselt 3 4 miljardit tonni aastas. 2/3 varudest on Lähi-Idas, 8% Põhja...ja Lõuna Ameerikas, 7% Euroopas, 7% Aafrikas, 6% Aasias, 1% Okeaanias. Riikidest on suurimad varud SaudiAraabial, Iraagil, Venemaa varud moodustavad maailmavarudest ca 13%. Suuremad naftatootjad on Saudi-Araabia 12%, USA 10% ja Venemaa 9%. Suuremad nafta tarbijad aga USA 25%, EU 18%, Jaapan 8%, Hiina 6%. Gaasivarusid on maailmas hinnatud 147 trillionit m3 (146·1012 m3), millest 48·1012 m3 paikneb Venemaa territooriumil. Põlevkivi aktiivsest varust, arvutatuna elektrijaamade tehnilistele tingimustele jätkub praeguse tarbimismahu juures 60 aastaks. Põlevkivi üldtunnustatud klassifikatsioon puudub ning kivimi nimetused erinevad piirkonniti. Põlevkivi