Suhtumine töösse on ükskõikne. Ta ei käi kontoris kohal, pidevalt hilineb. Suhtumine teistesse inimestesse on üleolev. Tomile ei meeldi vaesed ja üleüldse vaesus. Ta ei kannata neid, kelle välimus pole moodne. Tähtsustab neid inimesi, kellest on kasu. See mees on macho, egoist, shovinist, siga, uhke, ülbe, kaastundetu, kohati julm. Teoses tuleb välja tema depressiivne seisund. Teda tihti piinab üksindustunne, sest inimesed näevad Tomis raha, aga mitte inimest. Maailmavaateliseks tõekspidamiseks on raha ja kõik ülejäänud, mida raha eest on võimalik saada või osta. Minu arvates peategelasel moraal ja eetika puuduvad. Ta ei tea, mis on kaastunne(Kui suri Liina, naine, kellega Tom vahepeal koos elas oli tal ükskõik. Kui suri Tomi vanaisa, ta ei tulnud isegi matustele). See, mis mõne jaoks on hiigelsumma on Toomase jaoks odav ning ajab naerma. Kaur Kenderi arvates tähtsaim meie elus on raha ja tervis, sest kõik muu on võimalik osta . Taolisest
psühholoogilisi ja sotsioloogilisi aspekte. Ufod on üks meelisteemasid nii filmikunstis kui ka kirjanduses (science-fiction) -- maavälise intellektiga niisugusel või teistsugusel viisil suhtlemine on muutunud laiadele massidele suunatud kunstis täiesti loomulikuks ja ei tärgita kelleski üllatust. Nad on muutunud omamoodi usukumise objektiks -- müüdiks tänapäeva moodi. Ufodesse uskumine või nende ignoreerimine on saanud pigem maailmavaateliseks kui loogiliselt argumenteeritavaks probleemiks, järelikult on ufode olemuse kohta väga raske mingit asjalikku seisukohta luua, kuna too seisukoht ripuks väga tugevalt konkreetse indiviidi maailmavaate küljes, mis teeks küsimuse erapooletu arutamise peaaegu võimatuks. Probleemi on teatud määral ilmselt siiski võimalik lahata, kui jaotada maailmavaateline suhtumine kaheks: * Uskujad, kes usuvad, et meie praegused teadmised on kesised ja arvavad, et reaalsuse
maalikunstnik, kelle anne eelkõige arhitektuuris välja paistis. 4 Viini ja Müncheni aastad 1903. aastast sai Hitler orvupensionit. Tänu sellele ja oma ema abile sai ta 1905. aastal alustada iseseisva eluga. Hitler seadis eesmärgiks asuda õppima Viini kunstiakadeemiasse. 1907. ja 1908. aastal ei võetud teda vastu. Pärast seda ei võtnud ta ette konkreetse ameti või töökoha õppimist. Ta nimetas seda maailmavaateliseks stuudiumiks või Viini õppeaastateks. Ta jäi Viini elama, pärast seda, kui 1907. aastal ta ema haigestus, asus ta mõneks ajaks tagasi Linzi. Ema suri 21. detsembril 1907. Ta teenis raha endamaalitud piltide müümisega. Hitleri kuus sissetulek oli 58 krooni, sellest 25 oli orvupension. Võrdluseks teenis tollane õpetaja keskmiselt 66 krooni. Kuid Hitler loobus oma õe kasuks ka orvupensionist.[1] 1909. aastal, 20-aastaselt, kolis ta taas Viini tagasi
keskmisele. Ka joonis 5. näitab seda, kuidas Vabariikliku partei vaated on enamuses paremal, kuid äärmiselt konservatiivseid vaateid esitatakse siiski vähe, et meeldida suuremale osale oma valijatest. (G. C. Edwards et.al., 2014, pp. 261-262) Tänapäeval on Vabariiklik partei jagunenud viieks suuremaks ideoloogiliseks lõheks. Kunagi põhines lõhe pigem asukohal, praeguseks hetkeks on see pigem muutunud maailmavaateliseks. Praegune maailmavaateline lõhe jagab partei toetajad eelarve tasakaalu toetajateks (Deficit Hawks), moralistideks, maksu vähenduste toetajateks (Supply-Sider), kultuuri toetajateks ja progressi toetajateks (Progressives). Paljud vanemad Vabariiklased kipuvad olema keskmiste vaadetega sotsiaalsetes küsimustes, konservatiivsed kaitse- ja majandusküsimustes ning toetavamad riiklike kulutuste piiramises. Samuti on nad toetavamad koostöös Demokraatidega