Lähis-Ida Lähis-Ida on regioon, mis hõlmab Aasia lääneosa ja Kirde-Aafrika. Lähis-Itta jäävad Türgi, Egiptus, Araabia poolsaar, Iraan ning nendevahelised alad. Lähis-Ida on olnud üks maailma ohtlikuimaid kriisikoldeid pärast Teist maailmasõda, eriti Plaestiina alad, sest seal elavad kahe vastastikuse maailmausundi esindajad: islamiusulised araablased ja juudid. Pinge nende kahe usundi vahel on põhjustanud vägivaldseid kokkupõrkeid ning isegi sõdu mitmel korral. Iisraeli on aidanud USA ning araablasi NSV Liit. Nii juudid kui ka araablased peavad Palestiinat enda maaks. 1948. aasta mais kuulutasid juudid ÜRO otsuse põhjal Palestiinas oma riigi ehk Iisraeli. Sellest tekkis suur konflikt, sest Palestiinas elavad araablased ei nõustunud palestiinat juutidega jagama
KONTROLLTÖÖ FILOSOOFIAST, 11. kl Usundid 1. Mis on maailmausundi peamine tunnus? (1p) See, et usundil on väga palju järgijaid üle maailma. 2. Mis on polüteistliku ja monoteistliku usundi vahe? (1p) Kui monoteistlikus usundis on jumalaid üks, siis polüteistlikus usundis võib olla neid mitu. 3. Märgi ristiga, milline neist usunditest on polüteistlik ja milline monoteistlik? (3p) Usund Polüteism Monoteism Hinduism X Budism X Taoism X Konfutsianism X Judaism X
Saientoloogid – võbeleva andurnoole orjad või maailmausundi jüngrid Saksa siseministri üleskutse keelustada saientoloogide tegevus pani paljusid imestama. Ajupesu, range hierarhia, eksinute armutu karistamine, tungimine poliitika kõrgeimale tasemele. Ning teiselt poolt süütu püüd vabaneda hinge painavatest ebakõladest suurema “puhtuse” saavutamise nimel. Saientoloogia suudab külmaks jätta väheseid, kes on temaga lähedalt kokku puutunud.
Baha'ide õpetus väidab, et selles materiaalses maailmas on elu eesmärk ilmutada ülimal võimalikul määral selliseid vaimseid väärtusi nagu armastud, õiglus, kannatlikkus, kaastunne, tarkus, siirus ja usaldusväärsus. Igas inimeses on need head omadused olemas, kuigi iga indiviid ilmutab neid erineval määral. Materiaalset maailma nähakse inimese arenemise ja täiustumise paigana, hinge vaimse harimise ja kujundamise kohana, kus suurimat edu saavutatakse, järgides maailmausundi rajajate õpetusi, kes on inimkonna vaimsed õpetajad. Et need vaimsed väärtused on ühtlasi Jumala iseloomulikud omadused, on nende poole püüdlemine samal ajal liikumine Jumala poole. Jumalikkuse saavutamise võime on juba igaühes olemas, seepärast räägivad bahaide pühad tekstid õppimisest kui igas inimolendis peituvate kalliskivide päevavalgele toomisest. (Partridge 2006: 424) Mõnikord kirjeldatakse tervet inimese elu kui teekonda Jumala poole. Sellel teekonnal võib ette
Teatakse ainult seda, et ta oli puussepp, tavaline käsitööline, 30. aastasena hakkas kuulutama Jumalat. Keegi tema õpilastest tunnistab, et ta peab Jeesust eriliseks. 21 2)Ta on tunnistatud läbi surnust ülestõusmit Jumala pojaks. Ta on adopteeritu Jumala pojaks. Areiose (teine väide) vastaseks oli Athanasios (esimene väide). Ristiusk on maailma usund, aga esialgu oli juutluse sisene uuendus liikumine. Esimene samm maailmausundi poole oli see, kui paljud inimesed hakkasid sinna kuuluma kes olid kreeklased, mitte juudid. Ristiusu levik – esimene kogudus Jeruusalemmas, aga kuna tegutses ka Galileas, siis on võimalik, et ka seal oli konkureeriv kogudus, kuid sellest ei räägita. Nii kujutab seda ette apostlike tegude raamat (AP), pärit sellest ajast kui ka Luukase evangeelium. Teine oluline kirjutis on Eusebios, mis kirjeldab kiriku ajalugu. Mõlema puhul on oma deoloogiline