3. Lääne poliitika tagajärg 4. Sõja provotseeris Nõukogude Liit et valla päästa maailmarevolutsiooni Viimasel ajal on maailma poolehoidu pälvinud viimane seisukoht, Nõukogude ajalooteadus süüdistas aga kõiges lääneriike, vaieldamatuks jääb, et teise maailmasõja päästis valla Hitleri ja Stalini sobing, sõjaks oli enim valmis Nõukogudeliit, kellel oli näiteks moodsaks sõjapidamiseks vajalikke tanke ja lennukeid rohkem kui kõikidel teistel maailmariikidel kokku. 1939 aasta kevade-suvel kerkis suurriikide tähelepanu keskpunkti nn. "Poola koridori" küsimus -- Poolat läänemerega ühendava maaribaga seotud probleemid. Saksamaa nõudis Poolalt ühendusteid läbi "koridori" ja Dansigi linna. Surve Avaldamiseks hakkas Hitler Poolat süüdistama sealsete sakslaste tagakiusamises. Lääneriigid seekord järelandmistele enam minna ei saanud, läbi kogu kevade ja suve käisid pingelised läbirääkimised ühelt poolt
Viimasel ajal on aina suuremat poolehoidu pälvinud just viimane seisukoht. Nõukogude ajaloo teadus omakorda süüdistas kõiges lääneriike. Vaieldamatuks aga jääb,et teine maailmasõda päästis valla Hitleri ja Slaavide sobing ja lääneriigid üritasid suurt sõda viimase hetkeni ära hoida. Sõjaks oli enim valmis nõukogude liit. Kel oli sõjapidamiseks vajaminevaid tanke ja lennukeid rohkem, kui kõikidel teistel maailmariikidel kokku. Kreml tahtis lääneeuroopa suurriike omavahel sõtta ässitada oodata, kuni need verest tühjaks jooksevad ja siis sobival hetkel värskete ülekaalukate jõududega sekkuda. 1939 aasta kevadel ja suvel kerkis suurriikide tähelepanu keskpunkti nn poola koridori küsimus- Poolat läänemerega ühendava maaribaga seotud probleemid. Saksamaa nõudis Poolalt ühendusteid Ida-Preisimaaga läbi koridori. Surve avaldamiseks hakkas Hitler Poolat süüdistama sealsete sakslaste tagakiusamises.
Viimasel ajal on aina suuremat poolehoidu pälvinud just viimane seisukoht. Nõukogude ajaloo teadus süüdistas kõiges lääne riike. Vaieldamatuks jääb, et teise maailmasõja päästis valla Hitleri ja Stalini sobing. Ja lääneriigid püüdsid suurt sõda viimase hetkeni ära hoida. Sõjaks oli enim valmis nõukogude liit, kel oli sõja pidamiseks vajaminevaid tanke ja lennukeid rohkem, kui kõikidel teistel maailmariikidel kokku. Moskva tahtis Lääne-Euroopa suur-riike omavahel sõtta ässitada, oodata, kuni need verest tühjaks jooksevad ja siis sobival hetkel värskete ülekaalukate jõududega sekkuda. Molotovi-Ribbentropi pakt 1939. a. kevadel ja suvel kerkis suur-riikide tähelepanu keskpunkti nn. Poola koridori küsimus-poolat läänemerega ühendava maaribaga seotud probleemid. Saksamaa nõudis Poolalt ühendus teid Ida- Preesimaaga läbi "koridori"
annaabi.ee 
