Leeduga). Tulemuseks sõjaväebaaside loomine. Baltiriikides oli autoritaarne võim ja vastu ei hakatud. Küll aga hakkas vastu Soome : Talvesõda 1939nov. -1940märts ja Jätkusõda 1941juuni-1944 sügis. 1940 suvi(Samal ajal kui Hitler oli Pariisis)okup. NSVL Baltiriigid (kaart lk 123) II MS Põhjused: (Puudub üksmeel, erinevad seisukohad) 1) I MS loomulik jätk. Pariisi rahvakonverentsi vead . Hitleri agressiivne poliitika, Versaille's rahuleping. BSVL maailmarevol. Idee. Lääneriikide lepituspoliitika. -Müncheni kokkulepe Otseseks sõja vallandajaks oli Saksa, aga õhutaja oli NSVL. Sõjalised blokid Kogu sõja ajal oli Saksa ja tema liitlaste leeris 11 riiki. Liitlaste poolel aga 61 riiki, kuid paljud neist ei osalenud sõjategevuses. Saksa liitlased: Itaalia, Jaapan, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Slobakkia, Soome, 1939-1941 NSVL 25.10.1936 kujunes Berliin-Rooma telg 25.11.1936 Antikomiterni pakt(Jpn + Saksa) 1937a. Ühines Saksaga Itl ja Jpn.
jõud hakkasid riigipöördest toibuma ja mõistma, mis on toimunud ja et enamlus ei kao iseenesest ära, vaid et nende vastu on tarvis alustada aktiivset võitlust. Kodusõja puhkemine muutus järjest tõenäolisemaks. Vene enamlased olid Marxi õpetusest üle võtnud tõekspidamise, mille kohaselt igasugune riik on alati instrument, mille abil valitsevad riigid suruvad oma tahtmist peale alamklassidele, enamlaste eesmärgiks oli teostada sots maailmarevol, kõik inimesed pidid olema võrdsed, klassivahed kaovad tulevikus ära. Tulevikus polnud tarvis ka riiki kui instrumenti, vaid oli tarvis luua uut tüüpi riiklus, mis väljenduks kogu rahva võimus. Kogu süsteem oli valitav. Teoorias käis asi nii, et kohapeal rahvas tajus vajadust muudatuste järele, suutis alt ülespoole nõukogusid täitma oma tahet ja kontrollis nõukogude tegevust. Kõik on ilus, praktiliselt ei toiminud.
sisseseadmine, parlament jne. pöörati vähe tähelepanu –a graarküsimus, saksamaal seda küsimust ei eksisteerinud nagu Liivimaal. Aduti et on terav maanälg, kuid kuidas seda lahendada ei pööratud tähelepanu. Maarahvas jääb kaugeks, pigem vabrikutöölised. Lisaks veel rahvusküsimuse eiramine, tunnustasid rahvaste enesemääramisõigust, kuid puht teoreetiline lähenemine, lootsid sots maailmarevol milles rahvusküismused kaotksid tähenduse. 1903a asutati Sveitsis emigrantide poolt Läti sotsdemo ühendus, mille peamiseks rajajaks ja esimeseks eestvedajaks N. Valters, uuest voolust väljakasvanud. Iseseisvumisel sai Läti esimene sisemin. Valters ja sotsdem, püütsid sünteesida mõlemat mida LSDTP välja jättis. Sotsialism ja rahvuslik külg. Valtersi loodud ühendusest kasvas välja esseeride partei, suurem tähelepanu rahvus- ja agraarküsimustele. uus vool
annaabi.ee 
