Loka h6lmab k6ike. Budda n2gigi metagalaktikat seal n2gi korraga nii minevikku kui tulevikku Budismis on v2ga olulisel kohal sygavus e. isiklik kogemus. Sellel on kolm tasandit 1) soovide maailm siia kuuluvad pooljumalad e. devad, p6rguolendid. 2) k2ttesaamatu tasand siia kuuluvad k6rgemad devad kes kehastavad inimese omadusi (nt kurjus) 3) vormitu, kujutu tasand puhas tajumine Inimese osa budismis. Inimene kujutab endast mikrokosmost e. v2ikest maailmamudelit. In. on v2ga raske end tundma 6ppida ehk mediteerida. Igas inimeses on 7 keset mille kaudu on v6imalik ennast tundma 6ppida I kroonkese asub inimese ajus. (pealae peal) II `kolmas silm' otsa ees kulmude vahel ja aitab vaadata sissepoole III k6rikese IV sydamekese aitab vereringet korras hoida V nabakese aitab inimest suunata et ta tajuks organismi vajadusi VI k6hukese (neli s6rme allapoole naba) Juhib soo j2tkamist
püüab ühendusse astuda; tegevuslikule - inimene väljendab oma uskumisi teatud toimingutena (palvetamine, ohverdamine jne.), ühiskondlikule - religioosne tegevus loob ühendusi, mille liikmetel on ühesugune usuline taust ja kultuurilisele - religioonivormid on sõltuvuses konkreetsest ajast ja keskkonnast. Religiooni ja mõtlemist võidakse näha teineteisele vastandlikuna. Religiooni võib vaadelda kui dogmaatilist ja totalitaarset maailmamudelit, mis ei õpeta inimesi mõtlema ning targutama, vaid uskuma. Juurdlemist, otsinguid ja kahtlemist vaadletakse sellises religiooni mudelis pahakspanevalt või mitte aksepteerivalt. Mõtlemist peetakse religioosset tunnet rüvetavaks ja moonutavaks ning religiooni oma olemuselt mõtlemisest sõltumatuks. Saksa filosoofi Hegeli järgi see nii olla ei saa, sest just mõtlemine eristab inimest loomast ja religioon on inimesele ainuomane. Mina arvan samuti. Kõik inimesed on suuremal või vähemal
on olnud metsarikas maa, kus puud nii pragmaatilises kui sümboolses tähenduses on keskkonna ühed hinnatuimad elemendid. Etnoloogide ja folkloristide väitel on eestlased puukultuuri rahvas. Oma reisikirjas "Hõbevalge" oletab Lennart Meri, et põhjala metsavööndi rahvaste algse elamu, püstkoja sammas sümboliseeris maailma telge. Puud on meie kodu mõistega geneetiliselt seotud. Ilmapuu ühendab taeva ja maa; samas ka ürgelemendid: õhu, vee, maa ja tule. Ilmapuu kehastab sellist maailmamudelit, kus valitseb tasakaal ja mitmekesisuse ühtsuse põhimõte. Kujundina on ta mõistetav laias maailmas ja samas omane ka eestlastele. Kristiina Puusild ja Sigrit Mõik TK11
Ehk väärib edaspidi tähelepanu iseseisvuspäeva suurem väärtustamine. Noore inimesena pean seda vajalikuks, sest kohati jääb mulje, et me teeme seda justkui vaid tegemise pärast, aga vaja oleks enamat sügavust. Kohanimed: Eestimaa, Viljandi, Tallinn 4.4. Vooremaa 2007 2008 36. Eile algas Tallinnas X noorte laulu ja tantsupidu Ilmapuu lävel, mille fookusesse on seekord üllatavalt jõuliselt tõusnud meie juured ja eestlus. Ilmapuu kehastab sellist maailmamudelit, kus valitseb tasakaal ja mitmekesise ühtsuse põhimõte. Maailm otsib tasakaalu ja Eesti on vaid osa sellest (Vooremaa: 2007) Laulu- ja tantsupidude aegu ei karda eestlane rahvuslikkust välja näidata. Need peod on üha rahvarohkemaks muutunud ja on vajalikud, et üheskoos edasi minna ja turumajanduslikus situatsioonis iseendaks - eestlaseks Eestimaal jääda, et valitseks mitmekesine ühtsus. 2 37
annaabi.ee 
