Ta töötas 37 aastat Peterburi konservatooriumis. Rimski-Korsakovi auks kannab Peterburi Konservatoorim tema nime. Nikolai Rimski-Korsakov oli tuntud ka välismaal. Näiteks 1884. aastal valiti ta Prantsuse Heliloojate Ühenduse auliikmeks. 1907 aastal juhatas ta mitme teose ettekannet Pariisis vene muusika kontserdil. Pariisis antud kontserdid olid üldise arvamuse järgi vene muusikakunsti ja Rimski-Korsakovi loomingu triumfiks. Mitmed tema õpilased on saanud maailmakuulsateks muusikuteks. Eesti heliloojatest on tema juures õppinud näiteks R.Tobias, A.Kapp, M.Lüdig. Rimski-Korsakovi viimaseks teoseks on ooper "Kuldkikas" (1907), mida heliloojal endal ei õnnestunudki laval näha. Oma elu viimased nädalad veetis helilooja Ljubenski mõisas, kus ta suri 21. juunil 1908. Rimski-Korsakov on avaldanud suurt mõju muusikakultuuri arengule nii Venemaal kui ka välismaal. 5
Ta töötas 37 aastat Peterburi konservatooriumis. Rimski-Korsakovi auks kannab Peterburi Konservatoorim tema nime. Nikolai Rimski-Korsakov oli tuntud ka välismaal. Näiteks 1884. aastal valiti ta Prantsuse Heliloojate Ühenduse auliikmeks. 1907. aastal juhatas ta mitme teose ettekannet Pariisis Vene muusika kontserdil. Pariisis antud kontserdid olid üldise arvamuse järgi Vene muusikakunsti ja Rimski-Korsakovi loomingu triumfiks. Mitmed tema õpilased on saanud maailmakuulsateks muusikuteks. Eesti heliloojatest on tema juures õppinud näiteks R.Tobias, A.Kapp, M.Lüdig. Rimski-Korsakovi viimaseks teoseks on ooper "Kuldkikas" (1907), mida heliloojal endal ei õnnestunudki laval näha. Oma elu viimased nädalad veetis helilooja Ljubenski mõisas, kus ta suri 21. juunil 1908. Rimski-Korsakov on avaldanud suurt mõju muusikakultuuri arengule nii Venemaal kui ka välismaal. 6 4. LOOMING 4.1 Ooperid
mitmekesised, alates töölt vallandamisest ja lõpetades asumisele, sunnitööle või maalt väljasaatmisega. Repressiivpoliitika peamine teostaja oli KGB. Kuigi dissidentlikuks liikumises aktiivselt osalenud inimeste arv oli väike, oli selle liikumise toetuspind ühiskonnad hoopis laiem. Dissidendid olid oluliseks survegrupiks, laiemalt võttes poliitiliseks opositsiooniks valitsevale reziimile, sest opositsioon tavamõistes totalitaarses üheparteilises NSV Liidus puudus. Maailmakuulsateks dissidentideks said kirjanik Aleksandr Solzenitsõn ja füüsik Andrei Sahharov. 1982 Breznev suri ning tema kohale asus 68. aastane KGB kauaaegne esimees Juri Andropov, kelle tervis polnud samuti kõige parem. Sügisel 1983 kaob ta avalikkuse silmist ning veebruaris 1984 suri. Talle järgnes partei peasekretäri kohal 72. aastane Konstantin Tsernenko. Rahva seas hakati rääkima gerontokraatiast ehk vanurite võimust. Tsernenko suri märtsis 1985.
sajandil oli veisetõugude ajaloos suur tähtsus Inglismaa tõugudel. Ülemaailmse kuulsuse omandasid : dzörsi,görnsi,äärsiri,sorthorni,herefordi ja aberdiin- anguse tõug. Keskajal ja hiljem, eriti aga 19. sajandil said ülemaailmselt tuntuks Sveitsis aretatud simmentali ja sviitsi tõug. Sviitsi tõugu nimetatakse Sveitsis ja paljudes teistes maades pruuniks tõuks. Juba kauges minevikus oli Euroopa kõikides riikides punaseid veiseid, kes hiljem levisid Aasiasse. Piimatõugudest on maailmakuulsateks saanud hollandi friisi, dzörsi, äärsiri, görnsi ja taani punane. Lihatõugudest : herefordi, sorthorni ja aberdiin- anguse tõug. Kombineeritud jõudlusega tõud: sviitsi, simmentali ning viimasel ajal on kiiresti levinud sarolee tõug. VEISEKASVATUS EESTIS Eestis oli veisekasvatus 17. saj. lõpul naturaalmajanduslik. Veisekasvatussaadusi toodeti tarbimiskohal (ka linnas). Kasvatati aborigeenset (kohalikku) karja ning piimatoodang oli väga väike
annaabi.ee 
