Ta väitis, et kuni tegeldi vaid korilusega, elati primitiivses kommunismis. Kui inimene hakkas aga maad harima, tahtis igaüks oma töö vilju endale saada ning tekkiski omand ja tsivilisatsioon. Seega eeldab tsivilisatsioon omandi kaitset. Nende kahe ülesande tõttu ei saa olla riigi võim piiramatu ja peab jagunema seadusandlikuks, täidesaatvaks ja liidu e. föderatiivseks võimuks. John Locke viis lõpuni ka Kopernikust alguse saanud heliotsentrilise maailmakontseptsiooni. Inimese subjektiivne maailm on selle järgi loodusväline olemine, füüsikalises maailmas aga valitsevad matemaatiline seaduspärasus ja kvantitatiivsed suhted. J. Locke'i empirism Empirism on tunnetusteooria suund, mis peab tõsikindlate teadmiste allikaks kogemust. Locke kuulutab kõigi ideede ainsaks allikaks kogemuse. Vastandina väga levinud kujutlusele kaasasündinud ideedest rõhutas ta seda, et ideed tekivad kas välismaailma esemete poolt
Immanuel Kant eristas: das Ding an sich – asi iseeneses – pole tunnetatav; das Ding für uns – asi meie jaoks – ainult see on meile tunnetatav. Kanti uus mõistekäsitlus: mõiste kui organiseeriv printsiip andmevoo korrastamiseks. Seni on eeldatud, et teadmised peavad vastama objektidele. Võiks eeldada, et objektid vastavad teadmistele. Sõltuvus vaatevinklist Realist – faktid on vaimust täiesti sõltumatud. Idealist – rõhutab vaimu rolli maailmakontseptsiooni vormimisel. Kas on võimalik midagi ette kujutada sõltumatult vaatevinklist? (peegel) – ei ole. George Edward Moore: püüdis näidata objektiivset ilu (ilus maastik vs prügihunnik). Moore ei märganud, et hindame maailmu oma vaatevinklist. Kuidas vältida mõlemat seisukohta: et kõik on vaataja silmis või seal pole midagi? Võime jagada ja valitseda: sekundaarsed kvaliteedid sõltuvad täielikult vaatlejast, mõistuse kategooriad ei sõltu vaatlejast.
... Kui kaemus peab vastama objektide ülesehitusele, siis ei näe ma, kuidas me saame viimaste kohta midagi aprioorselt teada; ent kui ese (meelte objekti mõttes) peab vastama tema ülesehitusele vastavalt meie kaemusvõimele, siis eiteki mul raskusi selle võimalikkuse ettekujutamisega."I. Kant, Kritik der reinen Vernunf 62. Sõltuvus vaatevinklist Realist püüab näidata, et teatud faktid on vaimust täiesti sõltumatud. Idealist rõhutab vaimu rolli meie maailmakontseptsiooni vormimisel. Kas on midagi võimalik ette kujutada/haarata/mõista sõltumatult inimese vaatevinklist? Kujutle ruumi, mille seinal ripub peegel ning ruumis on laud, millel asub vaas lilledega. Ennast sinna ruumi mitte kujutleda! Kas peeglist on lillevaasi näha? Kui "jah", siis sa oled võtnud omaks ühe vaatenurga. Kui "ei", siis sa oled võtnud omaks teise vaatenurga. Lõks! Mistahes vastus eeldab mõne vaatepunkti omaksvõttu. 63. Objektiivne ilu
annaabi.ee 
