Kõige nähtava taustal eksisteerib püha ja igavene kord ehk seadmus. Nähtava maailma taustal on maailmahing brahman ehk nähtamatu viimne tõde. Kogu elu pärineb brahmanist ja kõik naaseb lõpuks sinna. Inimese hing ehk aatman on hindude arvates osa maailmahingest . Inimese usuline ülesanne on vabaneda kõigest, mis seob teda nähtava maailmaga. Põhiline eesmärk on mokšast (taassündide ahelast) vabanemine, mis tähendab inimese hinge sulandumist maailmahinge. Uuestisünniahel ja mokša-uuestisünniahelast vabanemine. Pühakirjad. Hinduismi pühakirjaks on veedad. Hinduism Eestis. Jooga-eestlase seas popikas,vaimse ja kehalise heaolu saavutamine, kuid tähelepanuta jääb jooga usuline taust Hare Krišna liikumine ametlikult al. 1990. - eesmärgiks armastus jumala vastu, mis vabastab inimese taaskehastumise ahelast. Eestis esindab seda 150-liikmeline Krišna Teadvuse Eesti Kogudus (Tln, Tartu).
sooritaja, preester ja õpetlane. aatman (snskr ātman ‘hing’): India indoeuroopa juurtega religioonides alates veedade ajast, välja arvatud budismis, individuaalhing, eluhõngus ja igaühe hävimatu isiksus, mis jääb keha hävides kestma ja sünnib umber uude kehasse, kandes eelmiste elude karmat. A eesmärgiks hinduismis, eriti selle vanaindia brahmanistlikus faasis, on äratundmine, et ta on maailmahinge Brahmaniga üks ja seesama (Brahman – maailmavaim, maailmakõiksus). 25. Mida tähendab tõlkes nimi „Buddha“? - Buddha (Virgunu) 26. Mis on „Tripitaka“ ja mis ta tähendab tõlkes? Tripitaka (snskr tripitaka ‘kolmikkorv’): Budistliku kaanoni üldnimetus. Tekst pandi kirja pärast Buddha surma paali keeles (paali Tipitaka). Kanoonilise tekstina fikseeriti keiser Ašoka ajal 3. saj eKr. Sisaldab kloostrireeglit, Buddha õpetuskõnesid ja filosoofilisi traktaate
Üks olulisi tunnusjooni romantismil on looduseigatsus ja loodusmüstika. Romantism aitas tugevdada ka rahvaste rahvustunnet ja identiteeti. Romantismiajastu filosoofid käsitasid maailmavaimu kui mina, kes rohkem või vähem unenäotaolises seisundis loob maailmas asju. Schelling (vt Lisa 26) Schelling üritas kaotada piiri vaimu ja mateeria vahel. Ta arvas, et kogu liidus- nii inimhing kui ka füüsiline tegelikkus- on üheainsa Jumala või maailmahinge väljendus. Tema sõnum väljendavad loodus ja inimteadvus üht ja sedasama. Ta nägi looduses arengut mullast ja kividest inimteadvuseni. Ta näitas, kuidas elutu loodus läheb järk-järgult üle aina keerulisematele eluvormidele. Maailm on Jumalas. Millestki on Jumal teadlik, kuid looduses on ka külgi, mis esindavad mitteteadlikku Jumalas. Herder (vt Lisa 27) Herder arvas, et ka ajaloo kulgu iseloomustab järjepidevus, kasv ja eesmärgipärasus. Ta rõhutas, et
'hing' või 'maailmahing', mis annab elu kõigile olendeile. Monistlikud Vedanta koolkonnad (Advaita) käsitlevad Atmanit identselt Brahmaniga ning näevad kõigi elusolendite hinge maailmahingena. Dualistlikud koolkonnad (Dvaita) eristavad universaalsel, Ülimat Atmani (Paramatma), mis on vaid osaliselt esindatud elusolendite individuaalsete hingedes (jiva). Aatman võib seega erinevate koolkondade käsitlustes tähendada nii üksikisendi hinge kui ka maailmahinge. Isvara Isvara (ka Bhagavn, Paramesvara) on ülim kõikvõimas isiksustatud Jumal üldiselt. Isvara on Jumala personaalne aspekt sõltumata konkreetsest jumalusest ning tal võib olla sugu, ta võib olla nagu isa või ema või isegi nagu sõber, laps või kallim. Samkhya ja Mimamsa koolkonnad ei tunnusta Isvarat, kuid Yoga, Vaisheshika, Vedanta ja Nyaya koolkonnad kasutavad seda mõistet. Advaita Vedanta kohaselt on Isvara üksnes
annaabi.ee 
