Ülikool koosnes põhiliselt õpejõudude ja üliõpilaste tsunftist. Esimeseks Euroopas avatud ülikooliks peetakse Bolognat (119. aastal). Ka Oxford ja Cambridge'i ülikool on pärit keskajast. Tänu ülikoolide tekkele tõusis kirjaoskajate protsent ja haridus muutus üha tähtsamaks. Arenema hakkasid igasugused teadused ja õpetused. Inimsed olid targemad ja seega ka iseseisvamad. Samuti tehti keskajal palju maailmaavastusi. Nähti ja kuuldi kuidas käib elu mujal ning see arendas inimeste silmaringi nii geograafiliselt kui ka kultuurselt. Tänu Magalhäesi maailmareisile parandati maailma kaarti ja lükati ümber palju valearusaami, näiteks, et maailm ei olegi kandiline ning ei saa järsku lihtsalt otsa. Avastati uusi maid ja mereteid, mis arendas edaspidist kaubandust. Loodi sidemeid teiste riikide ja rahvastega ning see muutis kogu euroopa ühtsemaks ja ülejäänud maailmast sõltuvamaks.
05.10.2018) Arendati ka väga kõvasti geograafiat. Üheks kõige tähtsamaks leiutiseks selles vallas oli kompass. Alguse panid sellele portugaallased. Sellel perioodil kaardistati väga palju maad ja rändamine muutus palju lihtsamaks tänu kaartidele. Võeti kasutusele uued laevad ja teist tüüpi purjed, mis võimaldasid palju lihtsamalt teha pikki reise üle ookeanide. Ehk siis leiutati ladina puri ja karavell, mis oli esimene ookeanilaev. Kõik need uuendused võimaldasid laialdasi maailmaavastusi, mille hulka jääb ka Ameerika avastamine. (Kalamees, 2010 : 46-47) Samuti tehti uuendusi kirjandusega seotud aladel. Hakati tegema uut sorti paberit, mis valmistati linasest ja puuvillasest riidest. See oli odavam ja kergem eelkäijast ning tänu sellele levisid ka raamatud laialdasemalt, sest need olid väiksemad ja kergemad. Kuna oli juba olemas trükipress, siis varsti hakati ka paberraha valmistama ning sellega tuli ka kaasa mängukaartide tegemine ja hasartmängude suurem levik
harimiseks hakati Aafrikast sisse vedama neegerorje. 18. sajandi teisel poolel tekkisid Inglismaa ja tema Ameerika kolooniate vahel pingeid ning 1776. aastal võttis kontinentaalkongress vastu iseseisvusdeklaratsiooni, mille järel puhkes iseseisvussõda ning võitsid ameeriklased. 12. Eurooplased mujal maailmas Tähtsad laevasõidud tegid maailma eurooplastele kättesaadavamaks. Orjakaubanduse tõttu viidi Aafrikasr 200 aasta jooksul minema üle 15 miljoni orja. Mõnesse kohta võeti maailmaavastusi teinud eurooplasi vastu avalisüli, mujal tõrjuti välja. India ookean pakkus oma tulu poolest huvi paljudele. Maad, mis end eurooplaste ees sulgesid, jäid oma arengus mitmesaja aasta vältel maha. 13. Teadus varasel uusajal Uusaja algus tõi kaasa inimese ja maailma avardusmise. Galileo Galilei leidis, et teadus peaks tuginema uutele katsetele, mitte varasemate põlvkondade avastustele. Barokk oli kunstivool, mida kasutati ennekõike kuningate ning õukonna arhitektuuris
Ameerikat kutsutakse alguses uueks maailmaks Dias- teeb kindlaks, et ümber aafrika saab Indiasse rännata.(portugal)1488 Gama- rändas esimesena ümber Aafrika Indiasse (portugal) 1498 TAGAJÄRJED Avastatud maade koloniseerimine. Tordesillase leping- (1494) jagatakse ära avastatud ja avastamata maad, paavst Aleksander VI vahendusel sõlmitud kokkulepe. Kõik, mis on ida pool demarkatsioonijoont kuulub Portugalile, lääne pool Hispaaniale. Eurooplaste väljaränne (18.saj) Enne maailmaavastusi teati u 1/5 maakera pindalast, varauusaja lõpuks teati juba 4/5. Maailmakaubanduse kujunemine ja hindade revolutsioon. Uuest Maailmast Euroopasse veetud väärismetallid põhjustasid16.saj kiire inflatsiooni. Vilja hind tõusis viis korda ja käsitöö hind kolm korda. Euroopa majandusliku raskuspunkti ümberpaiknemine. Kaubateede ristumiskohaks saab atlandi ookean ehk kaubateed paiknevad ümber. Uued kultuuritaimed: kakao (Kolumbia), kartul. Toodi sisse neegriorje, sest nad olid tugevad
annaabi.ee 
