Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"maaharijal" - 3 õppematerjali

Keskkonnaökonoomika 2017 2018
2
doc

Keskkonnaökonoomika 2017/2018

4 1 Juhul kui maaharija ja loomapidaja hakkavad läbirääkimisi pidama, kui mitu veist valiks loomapidaja? Kasutage vastuses Coase argumente. 8+4+3+2=17$ (saadav tulu 1 veise korral) 8+6+4+3=21$ (saadav tulu 2 veise korral) 8+6+2+4=20$ (saadav tulu 3 veise korral) 8+6+2+1=17$ (saadav tulu 4 veise korral) Kuna loomapidajal kõige suurem saadav tulu 2 veise korral, siis valiks ta 2 veist. c) Oletage, et maaharijal on juriidiline õigus veiste tekitatud kahjude eest kompensatsiooni saada. Kõik muud eeldused jäävad samaks. Kes teeb selles olukorras pakkumise? Mida saab öelda selle pakkumise kohta? Siis loomapidaja peab maksma maaharjale 3 tonni vilja või 3 $ aastas kahju eest, et kompenseerida 2 veise tekkinud kahju. d) Oletage, et loomad on võimalik tarastada $1 eest aastas. (See on aia ehitamise ja korrashoidmise kulu

Majandus → Keskkonnaökonoomika
71 allalaadimist
Uusim aeg 1917 a
12
docx

Uusim aeg 1917.a.

Talumaad puutumatuks. Ajaleht „Päevaleht“. Agraarparteid – Eesti Maarahva Liit (Maaliit) (Jaan Hünerson)- eraomandit tuleb austada, eramõisate maid ei tohi liialt kärpida. Lõuna- Eesti talumehed, kes ei olnud nõus Eesti Demokraatliku Erakonna agraarprogrammi mõne osaga, mis lubas võõrandada ka talumaid, kui vaja. Venemaa demokraatlik-föderatiivne vabariik ja Eesti autonoomne osariik. Maaküsimuse 4 lahendamine. Maaharijal õigus maad saada kas eraomandiks või päritavale rendile. Kroonu, kirikumaad pidid minema talude loomiseks. Mõisamaid võõrandada vaid õiglase tasu eest. Ostutalud on puutumatud. Eestmaa Talurahva Liit – (Ado Birk), see Põhja-Eestis. Seisukohad agraarküsimuses sarnased Essti Maarahva Liidu omadega. Mõisamaade osaline võõrandamine. Allesjäänud maa pidid mõisnikud 9 aasta jooksul ära müüma. Võõrandatud maa põlisrendile, õigus müüa ja pantida. Ostutalusid reform ei puuduta

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
Eesti XX sajandi algul
147
docx

Eesti XX sajandi algul

Võõrandamistasu pidi maksma osariik. Talumaad puutumatuks. Ajaleht ,,Päevaleht". Agraarparteid ­ Eesti Maarahva Liit (Maaliit) (Jaan Hünerson)- eraomandit tuleb austada, eramõisate maid ei tohi liialt kärpida. Lõuna- Eesti talumehed, kes ei olnud nõus Eesti Demokraatliku Erakonna agraarprogrammi mõne osaga, mis lubas võõrandada ka talumaid, kui vaja. Venemaa demokraatlik-föderatiivne vabariik ja Eesti autonoomne osariik. Maaküsimuse lahendamine. Maaharijal õigus maad saada kas eraomandiks või päritavale rendile. Kroonu, kirikumaad pidid minema talude loomiseks. Mõisamaid võõrandada vaid õiglase tasu eest. Ostutalud on puutumatud. Eestmaa Talurahva Liit ­ (Ado Birk), see Põhja-Eestis. Seisukohad agraarküsimuses sarnased Essti Maarahva Liidu omadega. Mõisamaade osaline võõrandamine. Allesjäänud maa pidid mõisnikud 9 aasta jooksul ära müüma. Võõrandatud maa põlisrendile, õigus müüa ja pantida

Ajalugu → Ajalugu
60 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun