Tina Sn Tina 3Kristallmodifikatsiooni · valge tina · hall tina · stabiilne habras tina ·Tinal on kõigist elementidest kõige rohkem stabiilseid isotoope, nimelt 10 . Tina leidub looduses vaid maagina kassiteriidi näol Tina leidub · Malaka poolsaarel · Boliivias Tina kasutatakse järgmiselt: korrosiooni vastase kattena tinanõude valmistamiseks orelivilede valmistamiseks mitmesuguste sulamite koostises elektrit juhtiva läbipaistva pinnakattena aknaklaasi valmistamiseks Ja paljud muud tegevused ja esemed Tinakatk Väidetavalt olevat tinakatk saanud saatuslikuks Napoleoni Venemaa
MgCO3) p-metallid · madal sulamistemp. -> sulamid · läikivad,pehmed,enamus lahustuvad vees raskesti Al · hõbevalge,kerge,pehme,hea elektri-ja soojusjuht, väga vastupidav õhu ja vee toime suhtes. · o-a. 3 · boksiit- Al2O3 x nH2O · vähene vastupidavus leeliste ja hapete suhtes. · k.väävelhappe ja lämmastikhappe toimel Al tavatemperatuuril passiveerub-> nende mõjul tekib Al pinnale eriti püsiv,ka hapete toimele vastupidav kaitsekiht · kasutamine: maagina,ehitusel,sulamites, tarbeesemetena · tootmine: oksiidiga elektrolüüsiga (sulatatud boksiidist elektrolüüsi teel) Pb,Sn · Pb - kasutatakse värvides · Pb - takistab radioaktiivse kiirguse levikut · Pb - läikiv, õhus oksüdeerub sinakashalliks, selle ühendid mürgised · Sn - hõbevalge, läikiv, painutamisel iseloomulik ragin, reageerib hapetega aeglaselt · mõlemat kasutakse sulamite koostises tähtsamad ühendid
· liitium · naatrium · kaalium · rubiidium · tseesium · frantsium Lantanoidid on 15 keemilist elementi järjenumbritega 57...71. Nad on nime saanud neist esimese, lantaani järgi. Keemilistes omaduste poolest sarnanevad kõik lantaaniga. Lantanoide leidub maakoores rohkem kui näiteks kulda, kuid nad ei esine puhtalt ega isegi hästi kättesaadava maagina. Lantanoidid on f-elemendid, välja arvatud viimane lantanoid luteetsium. Perioodilisussüsteemis paigutatakse nad sageli koos aktinoididega peatabelist allapoole. Aktinoidid on 15 keemilist elementi järjenumbritega 89...103. Nad on nime saanud neist esimese, aktiiniumi järgi. Keemilistes omaduste poolest sarnanevad kõik aktiiniumiga. Aktinoidid on f-elemendid, välja arvatud viimane aktinoid lavrentsium. Aktinoidid on kõik radioaktiivsed
10.sajand Kreeka, kõige varasemad tootmismärgid Inglismaal- Hartshill Copse (Euro kõige varasem ) 8. sajand regulaarne rauatootmine parasvöötme Euroopas 6.Skandinaavia eelrooma rauaaeg. Hilisrauaajaks olid olemas juba rauast adraterad, mis aitas harida ka raskeid kuid viljakaid muldi. Hilisauaajal ilmnevad ka vikatid, esimest korda. Vikatid tähendasid seda, et oli võimalik rohkem loomi pidada-neile süüa teha. Ka labidad ja putked ilmnesid siis. Raud esineb ilmneb looduslikult maagina, ühenduses hapnikuna, ehk siis oksiidi kujul. Oksiidid on sellised, mida võib kohe sulatusahju panna, sest nende raua sisaldus on üle 60%. Rauaaja asulates ikka rohkelt keraamikat- paksuseinalised nõud toidu valmistamiseks ja säilitamiseks ja peenkeraamika toidu serveerimiseks. Oli ka pronksist ja kullast nõusid, kuid need rohkem seotud matuserituaalidega. Rauaajal hakati tootma ka klaasist helmeid. Tootmisjälgi eriti pole, Machidast on jälgi.
tagasiminek metallikultuuris, mille taga oletatakse mingeid katkenud kaubandussidemeid. Vähenes metallesemete hulk, asjad ise muutusid väiksemaks. Rauaaeg Varasem raud oli pärit meteoriitidest, seda kasutati Lähis-Idas juba 4 at eKr. Vanimad säilinud raudesemed on ehtekatked. Raua tootmine algas 2 at eKr, täpsemalt millalgi aasta 1400 paiku hetiitide juures. Hetiidid hoidsid sead kaua saladuses ning alles umbes 12001100 levis see Kreetale. Rauda leidub looduses maagina palju ning erinevates kohtades, kuid selle tootmine on suhteliselt keeruline mainitud vanimad raudesemed olid tehtud taondamise teel. Rauda sulatama õpiti mõnevõrra hiljem. Kui vask ja pronks sulavad 800900 kraadi juures, siis raud alles temperatuuril 1500 kraadi ja rohkem, seetõttu oli vajalik spetsiaalsete sulatusahjude olemasolu. Rauda on vaja pärast ka töödelda, süsinikuga rikastada, et saada terast, hiljem veel karastada.
annaabi.ee 
