sisepõlemismootoris. Energeetilisse kütusena kasutatakse bensiini väga vähe. Diiselkütus on ka kerge naftasaadus. Kasutatakse ka energeetilise kütusena vähe. Sageli kasutatakse väikesaarte diiselelektrijaamades, kus muid võimalusi pole. On reeglina odavam kui bensiin. (Kroon, K) Maagaas on tekkinud sarnaselt naftale. See koosneb peamiselt metaanist. Maagaas täidab poorseid kivimeid ja tühemikke maakoores. Suurimad maagaasileiukohad on Venemaal, Iraanis ja USA. Eestis leidub maagaasi vähesel määral Keri ja Prangli saartel ning mõnes kohas Põhja-Eestis. Maagaasi transporditakse torujuhtmete kaudu. Energeetilise kütusena on maagaas kõige loodussõbralikum. (Kroon, K) 7 3. ENERGIAMAJANDUS Energiamajandus tegeleb energiavarude hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale
Energeetilisse kütusena 5 kasutatakse bensiini väga vähe. Diiselkütus on ka kerge naftasaadus. Kasutatakse ka energeetilise kütusena vähe. Sageli kasutatakse väikesaarte diiselelektrijaamades, kus muid võimalusi pole. On reeglina odavam kui bensiin. (Kroon, K) Maagaas on tekkinud sarnaselt naftale. See koosneb peamiselt metaanist. Maagaas täidab poorseid kivimeid ja tühemikke maakoores. Suurimad maagaasileiukohad on Venemaal, Iraanis ja USA. Eestis leidub maagaasi vähesel määral Keri ja Prangli saartel ning mõnes kohas Põhja-Eestis. Maagaasi transporditakse torujuhtmete kaudu. Energeetilise kütusena on maagaas kõige loodussõbralikum. (Kroon, K) 3. ENERGIAMAJANDUS Energiamajandus tegeleb energiavarude hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja kõikjal
jaõlitaimedest saadav õli sisepõlemismootorite kütusena. Energeetikas needolulist tähtsust ei oma. Gaasilised kütused Looduslik gaas (maagaas) Maagaasi päritolu on üsna lähedane nafta päritolule. See on tekkinudsamuti miljoneid aastaid tagasi mereloomade ja -taimede ning alamateorganismide lagunemise tulemusel eraldunud gaasilise osana ning koosnebpõhiliselt metaanist. Gaasileiukohtades täidab maagaas poorseid kivimeid jatühemikke maakoores. Suurimad maagaasileiukohad on Venemaal, Iraanis,USA-s -seal, kus naftaleiukohadki. Eestis maagaasileiukohti tööstuslikusmõttes ei ole. Vähesel määral on leitud maagaasi Keri ja Prangli saartel ningmõnes kohas Põhja-Eestis.Tarbijateni viiakse maagaas magistraaltorujuhtmete ja jaotusvõrkudekaudu. Magistraaltorujuhtme pikkus võib ulatuda tuhandetesse kilomeetritesse.Energeetilise kütusena on maagaas kõige loodussõbralikum - tema
annaabi.ee 
