Stüssi, väljavaht Uri pasunamees Riigisaadik Kubjas Müürseppmeister, sellid ja käealused Heeroldid Halastajad vennad Gessleri ja Landenbergi ratsasõdurid Maarahvast, mehi ja naisi metsakantonitest Sisukokkuvõte ESIMENE VAATUS Esimene pilt Kaluripoiss, karjane ja alpi kütt laulavad. Äkitselt muutub ilm tormiseks vaja kari kokku ajada ja paat järvest välja tõmmata. Roudi märkab eemal Baumgartenit, kel tõsiselt kiire maafoogti ratsanikud on tal jälil, kuna too oli kaitsnud enda ja oma naise au. Baumgarten palub ennast üle järve viia. Ruodi keeldub, kuna järvel on suur torm (ei taha enda elu ohtu seada). Mõne aja pärast saabub sündmuspaika Tell, kes kõhklemata pakub Baumgartenile abi. Samal ajal, kui Baumgarten ja Tell järvel lainetega võitlevad, saabuvad foogti ratsanikud. Karistuseks põgeniku aitamise eest, põletavad ratsanikud karjaste onnid ja tapavad nende loomad. Rahvas ootab päästjat.
Landenberger. Seepeale otsustab Stauffacher minna Urisse oma sõbra Walter Fürstti juurde ning kohata pealikut von Attinghausenit. Ta arvas, et need mehed mõtlevad samamoodi nagu tema ning soovivad elada vabal maal vabade meestena. Kolmandas pildis ehitatakse kindlust ning saabub Heerold, kübar lati otsas. Ta teatab, et see kübar peab minema Altdorfi kõrgeimasse kohta ja kõik peavad kübarat kummardama ja ülistama samamoodi nagu maafoogti. Ta lisas, kes nii ei tee kaotab oma vara ja elu. Neljandas pildis jõuab Stauffacher Fürsti juurde ning räägib talle halbadest sündmustest oma kodukohas ja jutustab kerkivast ehitisest, mida teel nägi. Fürst räägib omaltpoolt, et ka tema kodukohas on palju ränki asju juhtunud. Mehed plaanivad vastu astuda ning elustada liidu, millesse kuuluvad Uri, Unterwalden ja Schwyzk. Seepeale läheb Fürst Urisse, et kutsuda võitlusesse kaaslasi, sama teeb ka Melchtal, kes läheb Unterwaldenisse
maksmiseks pidi olema teatud eritingimus. Markantseimaks näiteks võib pidada Peeter I poolt 1699 kehtestatud habememaksu. Selle maksu puhul oli tegemist maksuga, mille puhul oli määravaks tema mõju ehk suunav funktsioon. See maks pidi habemikest bojaaridest eurooplased tegema. Samuti mainitakse mõrvamaksu, mida kirjeldab Suurbritannia kuninga Henry II varahoidja Richard von Ely (1130-1198). Mõrvamaksu maksid isikud foogtile siis, kui viimase poole aasta jooksul oli vastava maafoogti piirkonnas toime pandud avastamata mõrvu. See maks oli ühest küljest trahv selliste 6 kuritegude vältimiseks tulevikus. Teisest küljest pidi see maks aitama kaasa mõrvade avastamisele (Sealsamas : 11). Kardinaalselt erinevalt käitus 19. sajandil Monaco, kus 1869. aastal keelati otsesed maksud. Seda joont on Monaco tänaseni järginud selle erandiga, et füüsiliste isikute ettevõtlustulu maksustatakse
annaabi.ee 
