Lastele: ,,Miks ja miks" (1973) ,,Mere ääres, metsa taga" (1977) ,,Mõtelda on mõnus" (1982) ,,Taadi tütar" (1989) Proosakogu ,,Juturaamat" (1986) Esseistika ja kriitiline looming: ,,Ei hõbedat, kulda" (1984) ,,Mõõk ja peegel" (1988) ,,Isamaavajadus" (1991) ,,Suureks saamine" (2004) Muu: ,,Jooksu pealt suudeldud" (1998) Luulekogu ,,Laulud tüdrukuga" Mina valisin luulekogu nimega ,,Laulud tüdrukuga". Selle kirjutas Hando Runnel, mis tuli välja aastal 1967. Luulekogu sisaldab maaelupoeesiat, mida iseloomustab soe ja mõistev suhtumine kaasinimestesse. Valisin selle luulekogu sellepärast, et see tundud huvitav ja omapärane. Kuigi ma arvan, et kõik ta teosed on omapärased ja huvitavad. Iga teos erineb teisest jne. Arvan, et see luulekogu on rohkem suunatud lastele, sest siin on selline lapselik tekst. Aga ka täiskasvanud loevad seda. Kasvõi siis oma lastele. Hando Runnelil on iga luuletus eri moodi selles luulekogus. Mõndades luuletustes on lõpus riimuvad sõnad
Sagedaste surmamotiivide eluliseks taustaks on isa varajane surm (1949 Amblas). On ka eesmärgita huumorit ta luules, on ka selgesuunalist ühiskonnairooniat. Mõnedest üldinimlikest teemadest hoolimata on H. R. luule lokaalne, eesti rahvuse, eestikeelse lugejaskonna enesetunde-luule.“ Esimene kogu “Maa lapsed” (1965) ilmus kassetis “Noored autorid” III, teine kogu “Laulud tüdrukuga” (1967). Mõlemad sisaldavad maaelupoeesiat, mida iseloomustab soe ja mõistev suhtumine kaasinimestesse. Teisenemine ilmneb kogus “Avalikud laulud” (LR 1970), milles teravduvad mitmed argiprobleemid, inimelu tervikuna asetseb igavikulisemale taustale, isamaausutunnistus saab selgema väljenduse. Kogu “Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks” (LR 1972). Luuletaja mina ja ühiskonnakorra vahelisest eetilisest konfliktist tulenev psüühiline pinge otsib lahendust lõõpivais “Laadalauludes”.
1992/1993 oli Tartu Ülikooli vabade kunstide kutsutud professor. 1992. aastast on ta tegutsenud kirjastuse Ilmamaa nõukogu esimehe ja sarja «Eesti mõttelugu» peatoimetajana. 1988. aastal nimetati Hando Runnel ENSV teeneliseks kirjanikuks. Tartu linna aukodanik 2002. aastast. Esimesed luuletused ilmusid trükis 1963 Loomingus. Esimene kogu "Maa lapsed" (1965) ilmus kassetis "Noored autorid" III, teine kogu "Laulud tüdrukuga" (1967). Mõlemad sisaldavad maaelupoeesiat, mida iseloomustab soe ja mõistev suhtumine kaasinimestesse. Teisenemine ilmneb kogus "Avalikud laulud" (LR 1970), milles teravduvad mitmed argiprobleemid, inimelu tervikuna asetseb igavikulisemale taustale, isamaausutunnistus saab selgema väljenduse. Runneli poeetikavõttestik on rikas, selles on põimunud regilaulu, riimilise rahvalaulu ja kunstiluule sõnastus- ja vormielemendid. Need poeetilised kujutamisvahendid on rahvapärase
Paljud tema luuletused on selge sihtgrupita, ühtviisi kõnekad nii lastele kui täiskasvanutele. Hulk tema luuletusi on tuntud ka rahvalike lauludena. Runnel on ise öelnud: ,, Kui luuletus saab viisi, on nagu saaks tütar mehele. Midagi tuleb juurde, aga midagi kaob ka ära". Esimesed luuletused ilmusid trükis 1963 Loomingus. Esimene kogu "Maa lapsed" (1965) ilmus kassetis "Noored autorid" III, teine kogu "Laulud tüdrukuga" (1967). Mõlemad sisaldavad maaelupoeesiat, mida iseloomustab soe ja mõistev suhtumine kaasinimestesse. Teisenemine ilmneb kogus "Avalikud laulud" (LR 1970), milles teravduvad mitmed argiprobleemid, inimelu tervikuna asetseb igavikulisemale taustale, isamaausutunnistus saab selgema väljenduse. "Kõrtsilaulude" tsüklist alates avanevad pingete tagamaad ning kõnesse tulevad kirjutamisaja valuprobleemid. Vastandlikud meeleolud ja tundmused väljenduvad ka kogus "Mõru ning mööduja" (LR 1976)
annaabi.ee 
