Massiline sundkolhoseerimine algas 1947. aasta kevadel Moskvas vastuvõetud sellekohase otsuse alusel ja viidi lõpule 1952. aastal. Sundkolhoseerimist kiirendasid võimude repressioonid, eriti aastatel 1948-1951 läbiviidud massiküüditamised. Kolhoseerimine likvideeris ajalooliselt väljakujunenud talumajapidamised, kiirendades maaelanikkonna siirdumist linnadesse ja hävitas loomupärase elukorralduse. Kolhoosikord sai jalad alla alles 1960. aastatel, mil paranes majanduslik olukord maal. Maaelanikkonnal võimaldati rohkem tegelda individuaalmajapidamisega: pidada piiratud arvul loomi ja harida väikest maalappi. Suurmajandite toodang läks aga eelkõige Nõukogude Liidu teistesse piirkondadesse. Iseseisvuse taastamise katsed Saksa vägede lahkumise järel luhtusid kõigis kolmes Balti riigis. Nõukogude okupatsiooni taastamine aga kutsus esile ulatusliku relvastatud vastupanuliikumise metsavendluse. Kõige organiseeritum ja ulatuslikum oli relvavõitlus nõukogude võimu vastu Leedus.
Massiline sundkolhoseerimine algas 1947. aasta kevadel Moskvas vastuvõetud sellekohase otsuse alusel ja viidi lõpule 1952. aastal. Sundkolhoseerimist kiirendasid võimude repressioonid, eriti aastatel 1948-1951 läbiviidud massiküüditamised. Kolhoseerimine likvideeris ajalooliselt väljakujunenud talumajapidamised, kiirendades maaelanikkonna siirdumist linnadesse ja hävitas loomupärase elukorralduse. Kolhoosikord sai jalad alla alles 1960. aastatel, mil paranes majanduslik olukord maal. Maaelanikkonnal võimaldati rohkem tegelda individuaalmajapidamisega: pidada piiratud arvul loomi ja harida väikest maalappi. Suurmajandite toodang läks aga eelkõige Nõukogude Liidu teistesse piirkondadesse. Iseseisvuse taastamise katsed Saksa vägede lahkumise järel luhtusid kõigis kolmes Balti riigis. Nõukogude okupatsiooni taastamine aga kutsus esile ulatusliku relvastatud vastupanuliikumise metsavendluse. Kõige organiseeritum ja ulatuslikum oli relvavõitlus nõukogude võimu vastu Leedus.
Massiline sundkolhoseerimine algas 1947. aasta kevadel Moskvas vastuvõetud sellekohase otsuse alusel ja viidi lõpule 1952. aastal. Sundkolhoseerimist kiirendasid võimude repressioonid, eriti aastatel 1948-1951 läbiviidud massiküüditamised. Kolhoseerimine likvideeris ajalooliselt väljakujunenud talumajapidamised, kiirendades maaelanikkonna siirdumist linnadesse ja hävitas loomupärase elukorralduse. Kolhoosikord sai jalad alla alles 1960. aastatel, mil paranes majanduslik olukord maal. Maaelanikkonnal võimaldati rohkem tegelda individuaalmajapidamisega: pidada piiratud arvul loomi ja harida väikest maalappi. Suurmajandite toodang läks aga eelkõige Nõukogude Liidu teistesse piirkondadesse. Iseseisvuse taastamise katsed Saksa vägede lahkumise järel luhtusid kõigis kolmes Balti riigis. Nõukogude okupatsiooni taastamine aga kutsus esile ulatusliku relvastatud vastupanuliikumise – metsavendluse. Kõige organiseeritum ja ulatuslikum oli relvavõitlus nõukogude võimu vastu Leedus.
Massiline sundkolhoseerimine algas 1947. aasta kevadel Moskvas vastuvõetud sellekohase otsuse alusel ja viidi lõpule 1952. aastal. Sundkolhoseerimist kiirendasid võimude repressioonid, eriti aastatel 1948-1951 läbiviidud massiküüditamised. Kolhoseerimine likvideeris ajalooliselt väljakujunenud talumajapidamised, kiirendades maaelanikkonna siirdumist linnadesse ja hävitas loomupärase elukorralduse. Kolhoosikord sai jalad alla alles 1960. aastatel, mil paranes majanduslik olukord maal. Maaelanikkonnal võimaldati rohkem tegelda individuaalmajapidamisega: pidada piiratud arvul loomi ja harida väikest maalappi. Suurmajandite toodang läks aga eelkõige Nõukogude Liidu teistesse piirkondadesse. Iseseisvuse taastamise katsed Saksa vägede lahkumise järel luhtusid kõigis kolmes Balti riigis. Nõukogude okupatsiooni taastamine aga kutsus esile ulatusliku relvastatud vastupanuliikumise metsavendluse. Kõige organiseeritum ja ulatuslikum oli relvavõitlus nõukogude võimu vastu Leedus.