Kokkuvõte Kasutatud allikmaterjalid Ateena eesmärk oli kasvatada kodanikke, kes oleksid väga haritud kunstis, ette valmistatud nii sõjaks kui ka rahuks Koolid olid väikesed, 10-15 õpilast Õpilasteks olid vaid rikkad, vabade kodanike pojad Kodune kasvatus ( kuni 7 ) Palestra (7- 16) Gümnaasium (16-18) Efeebiteenistus (18-20) Kasvas ema või hoidjate valve all Kasvatamine ja õppimine käis läbi mängu Mitteavalik haridus- ja spordirajatis See oli tihti mõeldud eelkõige maadluseks Anti noorukitele algharidust, mis tagas nende hakkama saamise täieõiguslike linnakodanikena Õpetati: lugemist, kirjutamist, arvutamist, muusikat, võimlemist Avalik spordi-, haridus- ja vabaajarajatis Gümnaasiumis sai kõrgema üldhariduse Õpetati: grammatikat (keele- ja kirjandusõpetus), retoorikat (kõnekunst), võimlemist jt. seitsme vaba kunsti aineid Sõjaline ettevalmistus; tegelesid üheskoos kehaliste harjutustega ja valvasid Atika piire
kuulasid filosoofide loenguid ning vaatlesid nooremate harjutamist, võistlusid ja mänge. Nii muutusid gümnaasiumid Vana-Kreeka hariduselu ja kultuuri keskusteks. Sageli nimetati gümnaasiume Kreeka jumalate nimedega, nii oli olemas Zeusi, Hermese, Heraklese gümnaasium. (Kehakultuuri ajalugu, 1990) PALESTRA Palestra oli Vana-Kreekas mitteavalik haridus- ja spordirajatis, mis kuulus enamasti mõnele rikkamale suguvõsale ja oli selle uhkuseks. Palestra oli tihti mõeldud eelkõige maadluseks. Lisaks oli tal mitmeid lisaruume nagu gümnaasiumilgi. Palestrates anti noorukitele algharidust, mis tagas nende hakkamasaamise täieõiguslike linnakodanikena (Vikipeedia, 2015) Rooma arhitekt Vitruvius Pollio pidas palestrat gümnaasiumi tähtsaimaks osaks. Palestra kujutas endast nelinurkset ehitist ümbermõõduga umbes 400 meetrit, suure siseõuega ning parempoolses tiivas hulga siseruumidega. Samas tiivas asus ka suurem siseruum- nn.
esinemisoskust, õiget rühti ja liikumist. Kasvatuse ülejäänud osa oli pedotriibi teha, tema õpetas poisse palestras ja gümnaseionis, treenis neid jooksus, hüpetes, oda- ja kettaheites, rusikavõitluses ja maadluses. Palestra oli Vana-Kreekas mitteavalik haridus- ja spordirajatis, mis kuulus enamasti mõnele rikkamale suguvõsale ja oli selle uhkuseks. Palestra oli gümnaseionist väiksem. Ta oli tihti mõeldud eelkõige maadluseks ning tal oli mitmeid lisaruume. Palestrates anti noorukitele algharidust, mis tagas nende hakkamasaamise täieõiguslike linnakodanikena. Gümnaasium oli kultuurikeskus, kus noored efeebid (täisikka jõudnud vabad noormehed 18- 20-aastased) arendasid oma keha ja vaimu - need kaks külge olid Ateena hariduses (paideia) teineteisega lahutamatult seotud. Sinna mindi suhtlema, arutlema, mitmesuguseid võistlusi ja
retoorika, gümnastika Vana-Kreeka kehakultuur: gümnastika erinevate kehalisete harjutuste sooritamine/ harjutamine. Sõjalis- rakenduslikud harjutused, tantsud, mängud(liikumis- ja pallimängud) agonistika võistlemine erinevatel aladel Harjutamis- ja võistluspaigad Vanas-Kreekas: palestra algselt maadlusväljak, hiljem sportimise koht. Mitteavalik. Ta oli tihti mõeldud eelkõige maadluseks ning tal oli mitmeid lisaruume nagu gümnaasiumilgi. Palestrates anti noorukitele algharidust, mis tagas nende hakkamasaamise täieõiguslike linnakodanikena. staadion pikkusühik, mis on andnud nime spordidistantsidele (staadionijooks) ning lõpuks ka spordiväljakule, kus korraldati võistlusi jooksus ja teistel aladel. gümnaasium avalik kehaliste harjutuste sooritamise paik. Gümnaasiumi juurde kuulus
annaabi.ee 
