(siseruumid). Aja jooksul need aga täiustused ja juba V sajandil e.m.a. olid need arhitektuuriliselt täiuslikud. Neis baasides olid ette nähtud ka eri kohad vaimse kasvatuse andmiseks, kus tuntud filosoofid ja oraatorid pidasid oma loenguid. (Kehakultuuri ajalugu, 1990) 6 GÜMNAASIUM Gümnaasium oli Vana-Kreekas avalik spordi-, haridus- ja vabaajarajatis, mille juurde kuulus enamasti suur puupõrandaga kaetud spordiplats, maadlusala ning hulk abiruume ja rajatisi (sealhulgas riietusruum, pesemis- ja võidmisruum, raamatukogu). Gümnaasiumid olid pühendatud mõnele heerosele ning olid avatud täiskasvanud kodanikele ning nende hilises teismeeas järglastele. Gümnaasiumis võisid käia noorukid, kes olid saanud eelnevalt haridust mõnes palestras ning kuulusid enamasti parematese suguvõsadesse
tegelesid mitmesuguste spordialadega ja harjutasid võitlemist, et oma keha arendada. Poisse juhendas purpurses rüüs õpetaja, kes neid jälgis ja kui oli vaja, siis pikka kaheharulist keppi viibutades parandas. Peale selle õpiti kirjatarkust (grammatike), muusikat (musike), matemaatikat ja filosoofiat. Ühesõnaga, gümnaasium oli koht, kus arendati tulevaste polise liikmete voorusi. Gümnaseioni juurde kuulus enamasti suur puupõrandaga kaetud spordiplats, maadlusala ning hulk abiruume ja rajatisi (sealhulgas riietusruum, pesemis- ja võidmisruum, raamatukogu). Seal võisid käia noorukid, kes olid saanud eelnevalt haridust mõnes palestras ning kuulusid enamasti parematese suguvõsadesse. See, millises gümnaasiumis harjutamas käidi, kuulus perekondlike traditsioonide hulka ja sageli väljendas ka parteilist kuuluvust poliitilises mõttes. Gümnaasiumides tegeldi sõjalise iseloomuga harjutustega. Neis toimus ka
eelkõige maadluseks ning tal oli mitmeid lisaruume nagu gümnaasiumilgi. Palestrates anti noorukitele algharidust, mis tagas nende hakkamasaamise täieõiguslike linnakodanikena. staadion pikkusühik, mis on andnud nime spordidistantsidele (staadionijooks) ning lõpuks ka spordiväljakule, kus korraldati võistlusi jooksus ja teistel aladel. gümnaasium avalik kehaliste harjutuste sooritamise paik. Gümnaasiumi juurde kuulus enamasti suur puupõrandaga kaetud spordiplats, maadlusala jms ning hulk abiruume ja rajatisi (sealhulgas riietusruum, pesemis- ja võidmisruum, raamatukogu). Gümnaasiumides tegeldi sõjalise iseloomuga harjutustega. Vana-Rooma: Vana-Rooma ajalooperioodid, nende iseloomustus: 1)Kuningate ajajärk (753-510 a. eKr) Roomat valitsesid 7 kuningat. Langes sugukondlik kord, kujunes välja linnriik Rooma saavutas ülemvõimu. Kodaniku ühiskondlikku seisundit hakkas määrama tema varanduslik seisukord. 2)Vabariigi ajajärk (510-30 a
annaabi.ee 
