aastal tegi kartograaf Martin Waldseemüller ettepaneku, et selle uue maa leidis Amerigo, kandku see nime Amerige või Ameerika. Nii ka jäi. MAADEAVASTUSED AUSTRAALIASSE 17. sajandi alguses avastasid hollandlased Austraalia. Hakati otsima müstilist lõunamandrit, mille olemasolu juba antiikajal oletati. Esimesena jõudis Austraalia rannikule hollandlane Willem Janszoon 1606. aastal. Et tegemist oli Carpentaria lahe äärse väheviljaka kõrbealaga, ei pakkunud avastatud territoorium maadeavastajaile huvi. Alles pärast seda, kui Inglise meresõitja James Cook jõudis 1770. aastal Austraalias asustuseks soodsamale ida- ja kagurannikule, tekkis eurooplastel huvi uue mandri vastu. LOODE- JA KIRDEVÄILA OTSINGUD Põhja-Ameerika idaranniku aladele jõudsid inglased ja prantslased 17. sajandil, läänerannikule hispaanlased ja venelased 18. sajandil. Inglaste ja hollandlaste visad katsed leida ümber Põhja-Ameerika Vaiksesse ookeani viiv meretee -Loodeväil ei andnud tulemusi
veel kolm merereisi ja jõudes ka Ameerika mandrialale. Hilisemad maadeavastused: Austraalia, kirde- ja loodeväil. 17. sajandil algasid ka lõunamandri (ld terra australis) otsingud, mille olemasolu väideti juba antiikajal. Esimesena jõudis 1606. aastal Austraalia rannikuni hollandlane Willem Janszoon. Et tegemist oli Carpentaria lahe äärse väheviljaka kõrbealaga, ei pakkunud avastatud territoorium maadeavastajaile huvi. Alles pärast seda kui inglise meresõitja James Cook jõudis 1770. aastal asustuseks soodsamale ida- ja kagurannikule, tärkas eurooplastes huvi uue mandri vastu. 1788. aastal kujunes tänapäeva Sidney lähistele esimene eurooplaste asundus Austraalias. Pikka aega jäi kauge manner Inglise sunnitööliste väljasaatmispaigaks. Ameerikast Euroopasse toodud taime- ja loomaliigid. Maadeavastuste tulemusena tutvusid eurooplased senitundmatute taimede ja loomadega
Nendeski otsingutes tuli pettuda. Loodeväil avastati alles 19. saj. keskpaigas tõdemusega, et laevasõiduks on see jääolude tõttu praktiliselt kasutamatu. 17. sajandil algasid ka lõunamandri (terra australis) otsingud, mille olemasolu väideti juba antiikajal. Esimesena jõudis 1606. aastal Austraalia rannikuni hollandlane Willem Janszoon. Et tegemist oli Carpentaria lahe äärse väheviljaka kõrbealaga, ei pakkunud avastatud territoorium maadeavastajaile huvi. Alles pärast seda kui inglise meresõitja James Cook jõudis 1770. aastal asustuseks soodsamale ida- ja kagurannikule, tekkis eurooplastel huvi uue mandri vastu. 1788. aastal kujunes tänapäeva Sidney lähistele esimene eurooplaste asundus Austraalias. Pikka aega jäi kauge manner Inglise sunnitööliste väljasaatmispaigaks. Maadeavastuste tulemused. Maadevastused laiendasid oluliselt eurooplaste silmaringi. Kui
annaabi.ee 
