Bluus tekkis juba pärast Ameerika kodusõda (1861-1865), mille tulemusena kaotati orjapidamine. Orjad said vabaks, kuid vabadusega kaasnev iseseisev elu tekitas palju probleeme. Orjadel puudus sotsiaalne elu, mis takistas töö leidmisega. Niisuguses olukorras tekkis inimestel probleeme ka perekonnaelus. Kõik need raskused leidsidki kunstilise väljenduse bluusides. Bluus oli üks 1950. aastatel tekkinud rock`n`roll`i eelkäija. Maabluus Bluusi üks vanemaid alaliike, mida kitarri saatel esitasid rändlaulikud. Maabluusis ülalkirjeldatud harmooniaskeem polnud veel selgelt välja kujunenud. Laulu esitati: nasaalse, viimistlemata tämbriga, taotlemata vokaalset ilu. Kuulsamad maabluusi esitajad: B.L.Jefferson, H. Ledbetter ja B.B.Broonzy. Linnabluus Linnabluus tekkis 20. sajandi kahekümnendatel aastatel linnastumisega. Seda esitasid
Tekstis on tavaliseks nähtuseks esimese rea kordumine, mõnikord väikese varieerimisega. Aja jooksul on välja kujunenud bluesi vormid- tavaliselt 12 - taktiline korduv harmooniaskeem. See jaguneb kolmeks nelja takti pikkuseks lõiguks. Kaks esimest lõiku on enamasti korduva meloodia ja tekstiga. Bluusi meloodiale on omane III ja VII astme madaldamine, kusjuures saate harmoonias säilib mažoor. Bluusi üks vanemaid alaliike oli maabluus, mida algul bandžo, hiljem kitarri saatel esitasid tööks võimetud, vigased ja pimedad (peamiselt mehed, kes olid rändlaulikud). Tavaliselt esitasid omaloomingut, milles nii teksti kui viisi võidi varieerida. Nimetati ka “Talking blues”, kus laulmise asemel pigem jutustatakse kogu lugu. Tekstid võisid olla väga pikad, kuna seda improviseeriti. Maabluusis polnud bluusi vormiskeem veel selgelt välja kujunenud, seda võidi esitada võrdlemisi vabalt improviseerides
Spirituaalide sõnum oli vabadust igatsev, jumalaga suheldi olmetasandil. Mahalia Jackson. Bluus Bluus tekkis pärast Ameerika kodusõda (1861-1865). Bluus on soololaul, mis väljendab sageli kohapeal improviseerituna üksikisiku tundeid. Kuna sõna blue tähendus inglise keeles on ka ,rusutud, nukker, sünge', siis on enamik bluuse nukra alatooniga. Bluusi meloodiale on iseloomulik III ja VII astme madaldamine. Bluusi üks vanemaid alaliike on maabluus, mida kitarri saatel esitasid rändlaulikud. 20. sajandi kahekümnendatel tekkis linnabluus/klassikaline bluus, mida esitasid mitmesugustes lõbustuskohtades peamiselt naised, saateks klaver või instrumentaalgrupp. Linnades arenesid ka bluusi instrumentaalsed vormid, millest tuntuimaks liigiks on saanud boogie- woogie. Blind Lemon Jefferson, Huddie Ledbetter, Big Billy Broonzy, Bessie Smith. Menestrelid Menestrele võis kuulda ameerika rahvalike rändteatrite etendustel
annaabi.ee 
