kõrgperiood 1870-80, Lõuna-Eestis 1860-70, Saaremaal hiljem. Palju kroonumõisate ja Saaremaal ka eramõisate talumaid jäid kruntimata kuni 1920-30ndateni. Muutus kogu Eesti asustuse ilme: asustus muutus hajusamaks, ka külade sisu muutus. Sisuliselt muutusid kõik talud hajataludeks, küla endises tähenduses kadus nüüd tähistas küla mõiste pigem hajatalude kogumikku. Likvideeriti ka senine kogukondlik süsteem, kadus karjamaade ja metsade ühiskasutus. 10. Maaasustuse areng 20. sajandi teisel poolel: kolhooside-sovhooside tekkimine, muutused maakasutuses ja asustuse paiknemises. Eestimaa on saja aastaga muutunud märksa metsasemaks, samal ajal on vähenenud põllumajandusliku maa ja looduslik rohumaade osatähtsus (küllalt unikaalne nähtus Euroopas). Märgatav on põllumajandusliku maa osa järsk vähenemine 50ndate ja 60ndate aastate algul ning looduslike rohumaade osakaalu vähenemine 60ndate keskel
Narva tagused; 2. Perterimaa; 3. Valga poolitati 17. Eesti haldusjaotus 1918 Eestis Vabariigis on põhiüksusteks maakonnad, linnad ja vallad. Eesti NSV haldusjaotuse üksused on rajoonid, vabariigi alluvusega linnad, rajoonilise alluvusega linnad, linnarajoonid, alevid ja külanõukogud. Eesti territooriumi jagunemist haldusüksusteks nimetatakse haldusterritoriaalseks korralduseks. Maaasustuse kujunemist on oluliselt mõjutanud eri aegadel toimunud maareformid. 1920. aastatel toimunud maareform, mis kattis põllumajanduseks sobivad maad asuniketalude võrguga. Ametlikult kaotati kihelkonnad haldusjaotuse üksustena 1926. aastal. Seega oli 1939. aastaks Eestis 11 maakonda. 1944 võeti Eestilt ära Tartu rahuga saadud Narva jõe tagune ala (osa muistsest Vadjamaast) ja suur osa Setumaast (Petserimaast), kuna seal oli ülekaalus Vene elanikkond.
Narva tagused; 2. Perterimaa; 3. Valga poolitati 17. Eesti haldusjaotus 1918 Eestis Vabariigis on põhiüksusteks maakonnad, linnad ja vallad. Eesti NSV haldusjaotuse üksused on rajoonid, vabariigi alluvusega linnad, rajoonilise alluvusega linnad, linnarajoonid, alevid ja külanõukogud. Eesti territooriumi jagunemist haldusüksusteks nimetatakse haldusterritoriaalseks korralduseks. Maaasustuse kujunemist on oluliselt mõjutanud eri aegadel toimunud maareformid. 1920. aastatel toimunud maareform, mis kattis põllumajanduseks sobivad maad asuniketalude võrguga. Ametlikult kaotati kihelkonnad haldusjaotuse üksustena 1926. aastal. Seega oli 1939. aastaks Eestis 11 maakonda. 1944 võeti Eestilt ära Tartu rahuga saadud Narva jõe tagune ala (osa muistsest Vadjamaast) ja suur osa Setumaast (Petserimaast), kuna seal oli ülekaalus Vene elanikkond.
annaabi.ee 
