taimekaitsevahendeid. Tegelikult on vastupidi: ulatuslik kogemus on näidanud, et GM-taimed ei ole viljakamad ega ka tulukamad kui tavalised. USA põllumajandusministeeriumi analüüs näitab, et GM-taimese kasvatamine osutub pigem vähem tuluandvaks, kui seda on tavalised põllukultuurid. Toidumaterjali geenidega manipuleerides saab varem või hiljem inimgruppide tervist ja meelsust mõjutada. garanteeritud peavad olema ka nende maaasukate inimlikud õigused, kes ei soovi GMO-dega kokku puutuda. GMO propageerijatel ei tohi tekkida õigust sundida mittesoovijaid nende kultuure teadlikult või siis ka teadmata tarbima. Peale selle, et GMO ohutust pole põhjalikult uuritud, on ka teadmised selle kohta väga puudulikud. Peale muude raskuste DNA mõistmisel ei arvesta molekulaarbioloogia teooriad uusi teadmisi, mille kohaselt oluline osa DNA talitlusest avaldub kvanttasemel.
aastate teisel poolel hakkas massiline rahvuskultuur taandume kõrgkultuuri ees. See oli tingitud uue haritlaskonna põlvkonna esile kerkimisest, linnastumine, rahva haridustaseme üldine tõus ning materiaalsete võimaluste avardumine. Järjest kasvas massiteabevahendite ning ka raamatute osatähtsus kultuuritarbimises. Kahjuks oli kõik ikkagi tsensuuri all. Massiteave vahendas edasi ka propagandat. xxxi. Maakultuuri hääbumine Maaelanike elujärje parenemine võimaldas maaasukate senist suuremat osavõttu linnaelust. Suuremates maaasulates hakkas juurustama linlik eluviis. Kolhoosikorra põlistumine tõi kaasa väikeste maakoolide, klubide ja raamatukogude sulgemise. Osa maaelanikkonnast siirdus linnadesse, mõned aga teistesse maapiirkondadesse, otsides paremaid töö- ja elutingimusi. xxxii. Kiriku koht ühiskonnas Eesti NSV ajal säilis usuline vabadus, kuid igapäevaelus tehti ukslikele ja kogudustele kõikvõimalikke otseseid ja kaudseid takistusi
Olid uued väärtushinnangud ja ideaalid. 1960. aastatel hakati rohkem ostma raadioid, telereid ja magnetofone. Üha populaarsemaks muutusid teatrid, kinod ja kunstinäitused. Suurtes maa-asulastes hakkas samuti juurduma linlik eluviis. Maaelanikkond muutus sinisest liikuvamaks. Osa maaelanikkonnast siirdus linnadesse, mõned aga teistesse maapiirkondadesse, otsides paremaid töö- ja elutingimusi. Maaelanike elujärje parenemine võimaldas maaasukate senist suuremat osavõttu linnaelust. Kõik see kokku viis rahvakultuuri hääbumisele. 1980. aastal suursündmuseks kujunes Tallinna purjeregatt. See toimus seoses Moskva Olümpiamängudega. Osales 156 sportlast 81 riigist. Purjeregatti maskotiks oli hülgepoeg Vigri. Olüpiaregati tarvis ehitati peaareen Pirita Purjespordikeskuse juurde, olümpiaküla ehitati laevakujuline. Veel ehitati 314 meetri kõrgune teletorn, Tallinna peapostkontor,
annaabi.ee 
