Siiski, vaata, minu äraandja käsi on minuga lauas" (Luuka evangeelium 22.21) "Püha õhtusöömaaega" kujutavatel maalidel oli traditsiooniline kujutada evangelist Johannest nõjatumas vastu Jeesust: üks ta jüngritest, see, keda Jeesus armastas, oli tema kõrval lauas (Johannese evangeelium 13.23). See, et puudub nimi, väljendab Johannese tagasihoidlikkust, kuna ta näib viitavat iseendale. Üha enam on viimasel ajal hakatud väima, et need sõnad käivad Maaarja Magdaleena kohta, mitte Johannese. Ent Leonardo da Vinci maalitud figuur on täiesti sarnane Johannese kujuga "Ristilöömisel". "Ristilöömisele" on maalitud ka Maarja Magdaleena ja hoopis teisiti. Figuuri pikad juuksed Leonardo da Vinci maalil ei ole kaetud ega soengusse seatud,mis peaks näitama, et ta on mees. Leonardo da Vinci illustreerib evangeeliumi järgmist värssi,kus Peetrus kummardub Johanneselt küsima, kes tema arvates võib
Intervjueerisin oma vanavanaema Virve Kändu ning allpool esitatud tekst on jäetud suures osas muutmata, esitatud tema kõnemaneeris. 2.2.1 Andrus (perekonnanimi teadmata) Andrus (?) sündis 1839. aastal ja suri 1889 aasta heinaajal kopsupõletikku. Andres abiellus naisega, kelle nimi oli Maarja. Maarja oli pärit Laane talust Tagulas. Ta on sündinud 1836 ja suri peale 1900ndat aastat vanadusse. Tema ema oli metsavahi tütar ja tema isa oli Värnik. Andruse ja Maaarja abielust sündis kahesa last. Esimesed kolm last, ehk siis kaks poega ja üks tütar, surid kõik ühel ja samal suvel düsenteeriasse. Esimese tütre nimi oli Ann. Vanasti arvati, et kui pere paneb oma surnud lapse nime oma elusale lapsele, siis elus olev laps pidi omale saama ka need päevad elada, mida surnud laps ei jõudnud elada. Seega pandi ka viimasele tütrle, kes neil sündis, nimeks Ann. Neil sündis kokku viis tütarart - Liisa, Mari, Leena, Emiilie ja Ann. 2.2
Toimub rahustavalt, und taastavalt. Omapärase lõhnaga. Arvatakse, et liivatee pääastab kurjade sõnade mõjust. Kaetiserohuks kutsub vanarahvas. Lugupeetud taim. Ladinakeelne nim. Sõnast hing ja eluhingus. Arvati, et see taim ei anna tagasi mitte ainult tervist vaid ka elu. Keskaegsed nõiad kasutasid liivateed võlujoogi koostises, mis aitas näha teispoolsust. Legend räägib, et taim on saanud oma võlujõu sellepärast et Neitsi Maaarja puhanud kord liivateevaiba peal ja seetõttu andnud Jumal taimele erilise mõjujõu. Kui kanti liivateepärda (rüütlid vanasti), siis oli see vapruse ja julguse sümbol. Arvatakse, et kandes pärga, saad võimaluse näha haldjate maailma ja muutud vastupandmaatuks. Võib ka voodi kohal olla. Kuivades säilitab ta oma vapustava lõhna ja tal on võime peletada hirmuunenägusid. Armastus, Meel, Tunded.
annaabi.ee 
