magistrikraadiga. · Jaak Urmet sündis 30. jaanuaril 1979 Sakus. Tähtsamad teosed 1)Luulekogu lastele "Härra Padakonn" (Varrak 2008) 2) Romaan "Lipamäe" (Varrak 2002) 3)Luulekogu "Kärppsed" (Jutulind 2006) 4)Luulekogu lastele "Põngerjate laulud" (Varrak 2006) 5)Võrgu-luulekogu "Bootleg" (2006) 6)Luulekogu lastele "Buratino laulud" (Varrak 2005) 7)Luulekogu lastele "Kolme päkapiku jõulud" (koos Jürgen Rooste ja Karl Martin Sinijärvega) (Huma 2002) 8)Luulekogu "Maaaraamat" (Huma 2000) Loomingu Üldiseloomustus Jaak Urmeti loomingud on grammatiliselt tavapäratud. Nt. kirjutab ta kolmandavältelistes sõnades k, p, t kahekordselt - tarkkus, karttul jne.Ta ei ole kirjutanud ega talle ei meeldi absoluutselt igasugused kurvad või surmaga seotud luuletused. Ühe luuletuse kirjeldus SIIL PRAEB SITIKAT pott-pott-pott! puhh-puhh! tsuhh! nuuh? nuuh? sibin-sabin haa! krõuhh-lõõm-lõõm-lõõm küps-küps-küps krõmpps mats-mats ptüi! Hinnang luuletaja kohta
kirjanduslisa Arkaadia toimetajana aastail 2001-2007. On ka olnud kirjastuses Tänapäev 2007 aastal. 2008 aastast on ta vabakutseline kirjanik. Aastail 2002- 2005 kirjutas stsenaariumi ETV lastesarjale "Buratiino tegutseb jälle" ning on aasta parim stsenarist 2004. Kahetuhande kuuenda aasta sügisest "Saame kokku Tomi juures" stsenarist, koos Jaanus Vaiksooga. Tõlkis ETV-le BBC lastesarja "Tweenie-põngerjad". Wimbergi luulekogudes "Maaaraamat" ja "Kärppsed", mis ilmus aastal 2006, annab samuti tooni autobiograafiline aines, "Maaaraamatus" eelkõige luulevormi valatud meenutused maa- ja külaelust, teises ka linnaelust. "Buratino laulud" sisaldab ETV lastesarjale "Buratino tegutseb jälle" kirjutatud laulutekste, raamatu teises pooles on toodud ka Taunu Aintsi noodid. "Põngerjate laulud" (2006) on mahukas valik "Tweenie-põngerjate" jaoks tõlgitud-mugandatud-kirjutatud laulutekstidest.
Kõrgema astme kirjakeel on selle maa või riigi kapital. Kuid normid ei ole kohustuslikud meie isikliku igapäeva elu kohta, suhtluskeele, kunsti ja ilukirjanduse vallas. Seal saab kasutada murdesõnu, slängi ja isegi vandesõnu. (1, Laurisaar Riho) Võin omaltpoolt tuua näite ilukirjandusest, kus kirjanik tahtlikult eirab keeleseadusi ja kirjutab teksti häälduse järgi (näit. Wimbergi luulekogu ,,Kärppsed", ,,Maaaraamat", samuti ,,Lipamäe" tekst). Oma ilukirjanduslikes teostes kasutab Jaak Urmet (Wimberg) isikupärast uuenduslikku keelt, millele on omane k, p, t kirjutamine topelt kolmandavältelistes sõnades. See on mäng keelega. Autor ise on keelenormidega hästi kursis, olles põhikooli kirjandusõpikute üks autoritest ja teinud mitmeid aastaid kirjandustoimetaja tööd. Loodetavasti saavad lapsed tema raamatuid lugedes aru, et kirjanik Wimberg teeb pisut vigurit
Kõrgema astme kirjakeel on selle maa või riigi kapital. Kuid normid ei ole kohustuslikud meie isikliku igapäeva elu kohta, suhtluskeele, kunsti ja ilukirjanduse vallas. Seal saab kasutada murdesõnu, slängi ja isegi vandesõnu. (1, Laurisaar Riho) Võin omaltpoolt tuua näite ilukirjandusest, kus kirjanik tahtlikult eirab keeleseadusi ja kirjutab teksti häälduse järgi (näit. Wimbergi luulekogu „Kärppsed“, „Maaaraamat“, samuti „Lipamäe“ tekst). Oma ilukirjanduslikes teostes kasutab Jaak Urmet (Wimberg) isikupärast uuenduslikku keelt, millele on omane k, p, t kirjutamine topelt kolmandavältelistes sõnades. See on mäng keelega. Autor ise on keelenormidega hästi kursis, olles põhikooli kirjandusõpikute üks autoritest ja teinud mitmeid aastaid kirjandustoimetaja tööd. Loodetavasti saavad lapsed tema raamatuid lugedes aru, et kirjanik Wimberg teeb pisut vigurit
aasta romaanivõistlusel äramärgitud töö, Virumaa kirjanduspreemia 2002) on lugu pärast vanaisa surma maale kolinud noore linnamehe elust. Romaanis põimuvad realism ja fantaasia, autobiograafial põhinevad tagasivaated Eesti NSV lõpuaastate küla- ja sovhoosiellu vahelduvad muinasjutuliseks pöörduva olevikuga. Sündmused leiavad aset reaalses kohas Kaaruka külas Järvamaal. Teose vorm on pigem romaan novellides kui jutustus. Wimbergi luulekogudes "Maaaraamat" (2000) ja "Kärppsed" (2006) annab samuti tooni autobiograafia, esimeses eelkõige luulevormi valatud meenutused maa- ja külaelust, teises ka linnaelust. "Buratino laulud" (2005) sisaldab ETV lastesarjale "Buratino tegutseb jälle" kirjutatud laulutekste. "Põngerjate laulud" (2006) on mahukas valik "Tweenie-põngerjate" jaoks tõlgitud-mugandatud-kirjutatud laulutekstidest. "Kolme päkapiku jõulud" on
annaabi.ee 
