50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mait assa
Õppematerjali autor
· Meie lähigalaktikad on Andromeda udukogu, Suur ja Väike Magalhaes. 7. Galaktikate liigid · Ehituse järgi: 1) elliptilised- koosnevad vanadest tähtedest. Jagatakse omakorda 3-ks: I. Seyferti galaktikad- normaalse värvusega spiraalgalaktikad, tugevad emissioonijooned tuumas. II. Markarjani galaktikad- tuum ja mõhn sinaka tooniga, väike värvusindeks, tugevad emissioonijooned, ketas näha väga nõrgalt. III. Kvasarid. 2) spiraalilised- ... 3) korrapäratud- Suur ja Väike Magalhaes · Galaktikate vanus 12-15 miljardit aastat. · Galaktikad on täheparved. 8. Kvasarid · Ühed kaugemad objektid maailmaruumis. · Tekivad tõenäoliselt galaktikate ühinemisel. · Algselt peeti ülitähtedeks. · On teada u 200 000 kvasarit. Kõik vaadeldavad kvasarid on punanihetel 0.06- 6.5 .
naatrium, magneesium) väga väikese sisalduse poolest. Elliptilistes ja läätsekujulistes galaktikates esimene populatsioon puudub. Lisaks tähtedele on galaktikas üsna suurtes kogustes gaasi ja tolmu. Paistab see meile vaid siis, kui teda valgustavad lähedal asuvad tähed või kui tolmupilv varjab tema taga olevate tähtede valguse. 8 7.7. AKTIIVSED GALAKTIKAD JA KVASARID Lisaks eespool nimetatud galaktikatele on olemas galaktikataolisi objekte, mille tuum on erakordselt hele ja mille spektrit iseloomustavad tugevad, suure laiuse ja heledusega emissioonijooned. Eristatakse kolme põhilist tüüpi: a) Seyferti galaktikad - normaalse värvusega spiraalgalaktikad, tugevad emissioonijooned tuumas. b) Markarjani galaktikad - tuum ja mõhn sinaka tooniga, väike värvusindeks, tugevad emissioonijooned, ketas näha väga nõrgalt.
Selleks on must auk, ja mitte tavaline, vaid supermassiivne must auk. Must auk tõmbab endasse kõike, sel on väga tugev gravitatsioon ja mõjutab kõiki galaktikas olevaid tähti. Musta augu läheduses hukkuvad tähed pidevalt, must auk sööb nad lihtsalt ära. Kuid siis, kui must auk neelab liiga palju, peab ta osa sellest tagasi kosmosesse paiskama. Galaktika keskmest väljub kahele poole kaks puhta energia kiirt. Seda nähtust kutsutakse kvasariks. Kui galaktika keskmest paiskub välja kvasar, siis on teada, et tegu on supermassiivse musta auguga galaktika keskmes. Tegelikkuses on supermassiivsed mustad augud liiga nõrgad, et hoida terveid galaktikaid koos. Füüsikaseaduste järgi ei saakski galaktikaid olemas olla, nad peaksid ära hajuma. Kuid miks see siis nii ei ole? On midagi võimsamat mustast august, seda ei ole näha ja seda on peaaegu võimatu tuvastada. Seda kutsutakse mustaks aineks ja seda on kõikjal. Must aine hoiabki galaktikaid koos.
paiknevad õhukeses pöörlevas kettas, mis ümbritseb vanadest tähtedest koosnevat kerajat keskosa mõhna. Galaktikate teke saavad kujuneda ainult hajusast gaasipilvest gravitatsioonijõu toimel. Elliptilise galaktika teke sarnane tähe sünniga; spiraalgalaktika planeedisüsteemi kujunemisega. Aeg on pikem, kuna mastaap suurem. Tekib 2 populatsiooni : tähepilv ja gaasiketas (tähed stabiliseeruvad kiiresti; ketta areng võtab kauem aega). 7. Mis on kvasarid? Kvasarid on tähesarnased objektid, mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldav galaktikate omaga. Universumi vaadeldud kaugeimad objektid on kvasarid (3-10 mlrd ly). Paljudelt kvasaritelt lähtusid valgus ja raadiokiirgus enne ps tekkimist. Ps vanus on 5 mlrd ja galaktika vanus 10 mlrd a. 9. Selgitage mõistet ,,universumi kärgstruktuur". Galaktikate ruumjaotus seda nim. Universumi suuremastaabiliseks struktuuriks on korrapäraste tühikute süsteem, mesilaskärg
LINNUTEE referaat Tallinn 2007 SISUKORD · Pildid...............................................................................................................3-4 · Sissejuhatus........................................................................................................5 · Mis on galaktikad...............................................................................................5 · Meie kodugalaktika Linnutee......................................................................5-6 · Udukogud...........................................................................................................6 · Täheparved.........................................................................................................6 · Teised galaktikad............................................................................................6-7 · Galaktika tekkimine..........
Saku Gümnaasium Galaktikad Referaat füüsika astronoomiakursuses Koostaja: Evely Auger 9.B klass Saku 2010 SISUKORD KUIDAS LIIGITADA GALAKTIKAID?.............................................................................................................4 MILLISED ERINEVAID GALAKTIKAID ON OLEMAS?...............................................................................5 GALAKTIKATE TEKE..........................................................................................................................................6 KUI PALJU NEID ON ?.........................................................................................................................................7 MIDA SISALDAVAD GALAKTIKAD VEEL PEALE TÄHTEDE?................................................................7 KOKKUVÕTTE.
udukogu. 2) Elliptilised galaktikad Spiraalharud puuduvad, ümmarguse või pikliku kujuga galaktika ja tähed selles galaktikas liiguvad korrapäratult, kiirused tsentri suunas suurenevad. 3) Varb-spiraalsed galaktikad ehituselt sarnanevad spiraalsetega, kuid tuuma ja spiraalharusid ühendab tuhm n.ö. varras. 4) Korrapäratud galaktikad puudub konkreetne kuju. 5) Aktiivsed galaktikad kvasarid kõige heledamad objektid maailmaruumis. nn Universumi majakad - nende järgi hinnatakse universumi mõõtmeid. Kiirgavad sünkrotonkiirgust. Galaktikad moodustavad galaktikaparvi. Kuidas määratakse galaktikate kaugusi? Määratakse nn punanihke järgi galaktikate spektris. Kõik spektrijooned nihkuvad spektri punase värvi poole. Selline nähtus tekib, kui galaktikad eemalduvad meist mingi kiirusega.
udukogu. 2) Elliptilised galaktikad Spiraalharud puuduvad, ümmarguse või pikliku kujuga galaktika ja tähed selles galaktikas liiguvad korrapäratult, kiirused tsentri suunas suurenevad. 3) Varb-spiraalsed galaktikad ehituselt sarnanevad spiraalsetega, kuid tuuma ja spiraalharusid ühendab tuhm n.ö. varras. 4) Korrapäratud galaktikad puudub konkreetne kuju. 5) Aktiivsed galaktikad kvasarid kõige heledamad objektid maailmaruumis. nn Universumi majakad - nende järgi hinnatakse universumi mõõtmeid. Kiirgavad sünkrotonkiirgust. Galaktikad moodustavad galaktikaparvi. Kuidas määratakse galaktikate kaugusi? Määratakse nn punanihke järgi galaktikate spektris. Kõik spektrijooned nihkuvad spektri punase värvi poole. Selline nähtus tekib, kui galaktikad eemalduvad meist mingi kiirusega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid