LELOL Praktiline töö PN4 praktILINE TÖÖ Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31B Juhendaja: lektor Samo Saarts Tallinn 2015 1. Tööülesanne Vastata antud küsimustele. PN4.H1.1 Küsimused: 1. Millise kolvi liikumise (+, -) kiiruse reguleerimine toimub? 2. Milline on drosseli lülitusviis sisenemisele, väljumisele? 3. Milline nähtus kaasneb kolvi liikumisele väikestel kiirustel? Miks? 4. Kas kiiruse reguleerimine drosseliga on keerukas? Mida võiks lugeda reguleerimise puuduseks? Vastused: 1. + suunas 2. Sisenemisele 3. Lünklik liikumine. Sest kolb peab ületama takistusi ja tal on vaja enne nende ületamiseks silindrisse teatud rõhk koguda. 4. Ei ole keerukas. Vooluhulga näidiku puudumine. PN4.H1.2 Küsimused: 1
Voolutugevus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. I=q/t. 1A=1C/s. Ühik 1A defineeritakse voolu magnetilise toime põhjal. Voolutugevust määravad suurused: I=enSv, e-laengukandjate laeng, n- laengukandjate kontsentratsioon (hulk ruumala ühikus), S-juhi ristlõike pindala, v-laengukandjate keskmine kiirus. Rööplülitus on lülitusviis, kus toimub voolu hargnemine. Rööplülituse seadused: tarbijatele rakendatud pinge on ühesuurune U1=U2...=U, koguvoolutugevus on võrdne üksikute tarbijate voolutugevuste summaga I= I1+I2...; kogutakistuse pöördväärtus on võrdne üksikute tarbijate takistuste pöördväärtuste summaga 1/R=1/R1+1/R2... Alalisvool- el.vool, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Laengukandjate keskmine kiirus v on alalisvoolu puhul konstantne. Alalisvoolu kokkuleppeline suund on pos. neg. poole.
8. Mootorite elektrilise pidurduse meetodid 1. Rekuperatiivpidurdus, mille puhul ajami mootor töötab generaatorireziimis, andes energiat tagasi võrku. 2. elektrodünaamiline e. Dünaamiline pidurdus, mille juures mootor töötab samuti generaatorina, kuid energia neeldub reostaadis ja mootori mähistes ja hajub soojusena. 3. vastulülitus- e. Vastuvoolupidurdus, kus võrgutoitel mootori lülitusviis vastab pöörlemissuunale, mis on vastupidine tegeliku pöörlemissuunaga vaadeldaval hetkel; energia neeldub samuti reostaadis kui ka mootori mähistes. Dünaamiline pidurdus on teostatav kahes variandis: võõr- ja endaergutusega. Endaergutustega dünaamiline pidurdus leiab suhteliselt vähest kasutamist, peamiselt avariipidurdusena. 9. Alalisvoolu- haruvoolumoolori põhivõrrandid ja loomulikud karakteristikud U=E+IR E=k T=kTI
Suurtähega B tähistatakse üldiselt ÜE-lülituse alalisvoolu ülekandetegurit (mis on staatiline vooluülekandetegur); täht b tähistab sel juhul vahelduvvoolu ülekandetegurit. Kuna B » b , siis ei tehta tekstides nende vahel tihti vahet. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 20 Ühise emitteriga lülitus on bipolaartransistori kõige sagedamini kasutatav lülitusviis. Lülitus annab suurima võimsusvõimenduse, sest üheaegselt esineb siin nii voolu- kui ka pingevõimendus. KI >> 1 (suurusjärk: 100) KU >> 1 (suurusjärk: 100) KP = KI * KU >> 1 (suurusjärk: 10 000) ÜE-lülituse korral on lülituse sisendkarakteristikuks IB = f(UBE) kui UCE = const. ja väljundkarakteristikuks IK = f(UKE) kui IB = const. Joonis 3.16. ÜE-lülituse sisend- ja väljundtunnusjooned [6] Pikkov lk 32
33 üks paar vaheldi lüliteid (sarnaselt Gray koodile). Need lülitid on seotud joonisel 3.34 toodud lülitustabeliga. Ülejäänud transistorid säilitavad oma eelneva seisundi kuni järgmise lülituseni. Kokkuvõtteks. Plokkjuhtimise (modulatsiooni) eelisteks on kõrge kasutegur (ligikaudu 98 %), kõrge töökindlus ja kiiretoimelisus. Lihtne plokkjuhtimine tagab pooljuhtlülitite sobiva lülititalitluse, kuna konstantse lülitussagedusega lülitusviis garanteerib kiiretoimelisuse ja minimaalsed tõrked püsitalitluses. Lihtsa plokkmodulatsiooniga juhtlülitused ei võimalda juhtida voolu, mis on ühtlasi nende peamiseks puuduseks. Seetõttu kasutatakse plokkjuhtimist põhiliselt väikese võimsusega rakendustes, kus pingepiirkond on fikseeritud ja dünaamilised omadused pole tähtsad. Näitena võib siinkohal tuua sagedusmuundurid ja juhitava alalisvoolusisendiga vaheldid.
takse ta r e le e-r egu l a a t o r i g a, mis hoiab gene - raatori pinge püsivana ja lahutab ta vajalikul hetkel akust. Relee-regulaatorit H2K-PP1 (joon. 41) käsutatakse koos- voolumasina lülitusviis) ja tekitab sobiva magnetvälja töö- töös generaatoriga T-36M8 ja T36M7 mootorratastel M^K- tamisel generaatorireziimil. B3-2 ja -K>3 ning M2K-II2 ja -113. Ta koosneb ühisele alu- sele paigutatud pingeregulaatorist (PR) ja tagasivoolure- Magnetsüsteemi (staatori) aluse külge on kinnitatud ka leest (TR). 4 harjahoidikut koos harjadega
annaabi.ee 
