ulmikulaadsed lehtsamblad (Bryopsida) sammaltaimed (Hypnobryales), (Pryophyta) (Hypnales) ulmikulaadsed lehtsamblad (Bryopsida) sammaltaimed (Hypnobryales), (Pryophyta) (Hypnales) kollalaadsed pärisraigastaimed (kollad) sõnajalgtaimed (Lycopodiales) (Lycophyta), (Polypodiophyta) (Lycopodiopsida) kollalaadsed pärisraigastaimed (kollad) sõnajalgtaimed (Lycopodiales) (Lycophyta), (Polypodiophyta) (Lycopodiopsida) kollalaadsed pärisraigastaimed (kollad) sõnajalgtaimed (Lycopodiales) (Lycophyta), (Polypodiophyta) (Lycopodiopsida) osjalaadsed (Equisetales) kidataimed (osjad) sõnajalgtaimed
Harilik palusammal Palusammal Ulmikulised Ulmikulaadsed Lehtsamblad Sammaltaimed Taimed Kivi-lõhiskupar Lõhiskupar Lõhiskupralised Lõhiskupralaadsed Sammaltaimed Taimed KOLLAD Harilik sookold Sookold Kollalised Kollalaadsed Pärisraikad Koldtaimed Taimed Lycopodiella inundatata Lycopodiella Lycopodiaceae Lycopodiales Lycopodiopsida Lycopodiophyta Plantae Metsvareskold Kold Kollalised Kollalaadsed Pärisraikad Koldtaimed Taimed Karukold Kold Kollalised Kollalaadsed Pärisraikad Koldtaimed Taimed OSJAD Põldosi Osi Osjalised Osjalaadsed Kidad Sõnajalgtaimed Taimed
Maapealsed ja –alused osad harunevad tipmiselt. Sporangiumid paiknevad lehtede (sporofüllide) ülapoolel. Sporofüllid on koondunud varre tippu eospesaks, harvem esinevad varrel sporogeense vöödina. Eosed on ühesuurused või erineva suurusega. Gametofüüdid on maasisesed, 2-20mm pikad ja nad toituvad saprofüütselt. Viljastamine toimub veekeskkonnas. Süstemaatika. Hõimkond jagatakse kaheks klassiks: kollad ja lahnarohud. Klass kollad- Lycopodiopsida. Sporofüüdid on mitmeaastased rohttaimed. Varrel ja juurel puudub kambium. Lehed on ilma keelekesteta. Eosed on ühesuurused. Gametofüüdid on ühekojalised, saavad täiskasvanuks 1-15 aasta jooksul. Paljud liigid on välja surnud. Nüüdisaegses taimestikus on klass esindatud kahe perekonnaga. Neist arvukam ja laiemalt levinud on kolla perekond. Koldade majanduslik tähtsus on väike. Loomad neid ei söö. Neist saadakse ravimeid. Iidsetest aegadest on
Sporangiumid paiknevad lehtede (sporofüllide) ülapoolel. Sporofüllid on koondunud varre tippu eospesaks, harvem esinevad varrel sporogeense vöödina. Eosed on ühesuurused või erineva suurusega. 21 Gametofüüdid on maasisesed, 2-20mm pikad ja nad toituvad saprofüütselt. Viljastamine toimub veekeskkonnas. Süstemaatika. Hõimkond jagatakse kaheks klassiks: kollad ja lahnarohud. Klass kollad- Lycopodiopsida. Sporofüüdid on mitmeaastased rohttaimed. Varrel ja juurel puudub kambium. Lehed on ilma keelekesteta. Eosed on ühesuurused. Gametofüüdid on ühekojalised, saavad täiskasvanuks 1-15 aasta jooksul. Paljud liigid on välja surnud. Nüüdisaegses taimestikus on klass esindatud kahe perekonnaga. Neist arvukam ja laiemalt levinud on kolla perekond. Koldade majanduslik tähtsus on väike. Loomad neid ei söö. Neist saadakse ravimeid. Iidsetest aegadest on tuntud
risoomi. Maapealsed ja alused osad harunevad tipmiselt. Sporangiumid paiknevad lehtede (sporofüllide) ülapoolel. Sporofüllid on koondunud varre tippu eospesaks, harvem esinevad varrel sporogeense vöödina. Eosed on ühesuurused või erineva suurusega. Gametofüüdid on maasisesed, 2-20mm pikad ja nad toituvad saprofüütselt. Viljastamine toimub veekeskkonnas. Süstemaatika. Hõimkond jagatakse kaheks klassiks: kollad ja lahnarohud. Klass kollad- Lycopodiopsida. Sporofüüdid on mitmeaastased rohttaimed. Varrel ja juurel puudub kambium. Lehed on ilma keelekesteta. Eosed on ühesuurused. Gametofüüdid on ühekojalised, saavad täiskasvanuks 1-15 aasta jooksul. Paljud liigid on välja surnud. Nüüdisaegses taimestikus on klass esindatud kahe perekonnaga. Neist arvukam ja laiemalt levinud on kolla perekond. Koldade majanduslik tähtsus on väike. Loomad neid ei söö. Neist saadakse ravimeid. Iidsetest aegadest on tuntud