pyriforme) (Leptobryum) (Meesiaceae) harilik palusammal palusammal ulmikulised (Hypnaceae), (Pleurozium schreberi) (Pleurozium) (Hylocomiaceae) harilik laanik (Hylocomium laanik (Hylocomium) ulmikulised (Hypnaceae), splendens) (Hylocomiaceae) mets-vareskold (Lycopodium kold (Lycopodium), kollalised (Lycopodiaceae) complanatum) (Diphasiastrum) karukold (Lycopodium kold (Lycopodium) kollalised (Lycopodiaceae) clavatum) kattekold (Lycopoidum kold (Lycopodium) kollalised (Lycopodiaceae) annotinum) põldosi (Equisetum arvense) osi ( Equisetum) osjalised (Equisetaceae) raudosi (Equisetum hyemale) osi ( Equisetum) osjalised (Equisetaceae) soo-osi (Equisetum palustre) osi ( Equisetum) osjalised (Equisetaceae)
PEREKOND: palusammal (Pleurozium) harilik palusammal (Pleurozium schreberi) PEREKOND: käharik (Rhytidiadelphus) metsakäharik (Rhytidiadelphus triquetrus) niidukäharik (Rhytidiadelphus squarrosus) SUGUKOND:lühikupralised(Brachytheciaceae) PEREKOND:meelik (Homalothecium) harilik meelik (Homalothecium lutescens) HÕIMKOND: sõnajalgtaimed (Pteridophyta) KLASS: pärisraikad (Lycopsida) SUGUKOND: kollalised (Lycopodiaceae) PEREKOND: kold (Lycopodium) kattekold (Lycopodium annotinum) karukold (Lycopodium clavatum) KLASS: päriskeerdlehikud (Pteropsida) SUGUKOND: kilpjalalised (Hypolepidaceae) PEREKOND: kilpjalg (Pteridium) kilpjalg (Pteridium aquilinum) SUGUKOND: sõnajalalised (Dryopteridaceae) PEREKOND: sõnajalg (Dryopteris) maarja-sõnajalg (Dryopteris filix-mas) ohtene sõnajalg (Dryopteris carthusiana)
Harilik palusammal Palusammal Ulmikulised Ulmikulaadsed Lehtsamblad Sammaltaimed Taimed Kivi-lõhiskupar Lõhiskupar Lõhiskupralised Lõhiskupralaadsed Sammaltaimed Taimed KOLLAD Harilik sookold Sookold Kollalised Kollalaadsed Pärisraikad Koldtaimed Taimed Lycopodiella inundatata Lycopodiella Lycopodiaceae Lycopodiales Lycopodiopsida Lycopodiophyta Plantae Metsvareskold Kold Kollalised Kollalaadsed Pärisraikad Koldtaimed Taimed Karukold Kold Kollalised Kollalaadsed Pärisraikad Koldtaimed Taimed OSJAD Põldosi Osi Osjalised Osjalaadsed Kidad Sõnajalgtaimed Taimed
kujunevad vastavalt isas- ja emasgametofüüdid) Eosest areneb lühiealine vähe diferentseerunud autotroofne või heterotroofne pisike eelleht (gametofüüt). Eellehe pindmistest rakkudest arenevad anteriidid ja arhegoonid. Pärast munaraku viljastamist areneb sügoodist (2n) idu ja edasi taim (sporofüüt) Krüptogaamid – taimed, kes ei paljune seemnetega 25. Kl. kollad: koldade elutsükkel, sugukonnad Klass Lycopsida – kollad sugukonnad: • Lycopodiaceae – sugukond kollalised • Selaginellaceae – sugukond selaginellilised • Isoetaceae – sugukond lahnarohulised Sugukond kollalised (Lycopodiaceae) Suguline paljunemine toimub eostega, vegetatiivne varre tükkidega. Sporangiumid (eospesad, kus tekivad eosed) kinnituvad jalakese abil sporofüllidele, mis enamasti moodustavad eospea. Homospoorsed. Sporangium avaneb lõhega. Mõnel liigil (nt ungrukollal) sporofüllid ja tavalised lehed ei erine ja eospäid ei moodusta.
emasgametofüüdid) Eosest areneb lühiealine vähe diferentseerunud autotroofne või heterotroofne pisike eelleht (gametofüüt). Eellehe pindmistest rakkudest arenevad anteriidid ja arhegoonid. Pärast munaraku viljastamist areneb sügoodist (2n) idu ja edasi taim (sporofüüt). Krüptogaamid – taimed, kes ei paljune seemnetega EELISED võrreldes sammaldega - juhtkude - tugikude - domineerib diploidne sporofaas 24. Kl. kollad: koldade elutsükkel, sugukonnad Klass LYCOPSIDA kollad Lycopodiaceae (kollalised), Selaginellaceae (selaginellilised), Isoetaceae (lahnarohulised) Ilmusid devoni ja karboni ajastul, umbes 340 miljonit aastat tagasi, varsti peale esimeste soontaimede teket. Kunagi olid olemas ka puukujulised pärisraikad, praegu ainult rohttaimed. Karbonis väga arvukad, praeguse kivisöe moodustajad. Praegu umbes 1200 liiki Rohttaimed, kelle lehed (tegelikult lamendunud leherootsud fülloodid) asuvad varrel spiraalselt.
annaabi.ee 
