mist, sest juba kahe mõõtmisega väheneb viga 1,4 korda. Kahjuks pole võimalik korduvmõõtmis- tega viga olematuks muuta: vaja oleks lõpmatult palju katseid. 3.3 Näide Katses mõõdeti kuuli veeremise kiirust laual, mõõtes vahemaa, mille kuul läbis, ja selle läbi- miseks kulunud aja. Teepikkust mõõdeti sellest lühema joonlauaga, nii et pikkust tuli mõõta kahes osas: l1 ja l2 . Joonlaua absoluutne viga oli 0,1 cm. Aega mõõdeti stopperiga, mille abso- luutne viga oli 0,03 s. Katsetulemused on toodud järgnevas tabelis. Tulemused Mõõtmisi Keskmine l1 30,0 cm 30,0 cm - - - 2 30, 00 cm l2 25,2 cm 25,0 cm 25,3 cm 25,2 cm - 4 25,18 cm t 5,54 s 5,48 s 5,68 s 5,50 s 5,59 s 5 5, 558s Ülesande lahendus Kuuli keskmine kiirus on l1 + l2 v= = 9,927 cm/s ≈ 9,93 cm/s.
intressimäärade struktuuri ning intressispreedide muutumine. Risk tekib siis, kui krediidiasutusel ei ole tasakaalus intressitundlike varade ja kohustuste summad või kestused ning kui varade ja kohustuste struktuur on valuutades erinev. 28. Avatud intressiriskipositsioon GAP mudeli alusel. GAP on vahe intressitundlike varade ja intressitundlike kohustuste summa vahel. Vastavalt GAP kontseptsioonile on intressitundlikud ujuva intressimääraga aktivad ja passivad. Mida suurem on abso-luutne GAP, seda suurem on krediidiasutuse avatus intressimäära-riskile ja seda suurem on turuintressimäära muutuse mõju puhtale intressitulule. Seos GAP-i, turuintressimäära ja puhta intressitulu vahel on toodud valemis: ∆ NIIexp = GAP × ∆ iex 29. Panga portfelli intressiriskipositsiooni immuniseerimine GAP mudeli alusel. GAP mudeli abil võib puhast intressitulu lühiajaliselt stabi liseerida või suurendada, muutes bilansis intressi tundlike varade ja/või kohus-tuste osakaalu
Vältimaks Virginia reso- lutsioonis esitatud argumenti, et enda vabatahtlik piiramine toob kaasa loovutatud võimu teostaja (s.t föderaalvalitsuse) alluvuse põhiseadusliku pakti osapooltele, lisas EK, et liikmesriigid piirasid oma suveräänsust „jäädavalt“. Ühenduse õigusel olevat „eriline ja algupärane iseloom“ (special and original nature). Niisuguse manöövriga püüdis EK saavutada näiliselt võimatut: rajada ühenduse õiguse abso- luutne ülimuslikkus liikmesriikide enda tahteavaldusele. Otsuses Costa vs. ENEL tuleb ilmsiks Euroopa Liidu õiguse pudenda origo, häbiväärne algupära Friedrich Nietzsche genealoogia mõttes*45, mille häbiväärsus seisneb selles, et liidu õiguse algupärasusel puudub igasugune põhjendus. Just seetõttu on Euroopa Kohtu otsustes mänginud nõnda tähtsat rolli kasuliku mõju (effet utile) doktriin, mis asendab tagasivaatava, algupärast tuleneva legitiimsuse tulemusele suunatud legitiimsusega
annaabi.ee 
